Helme koopad

Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.

Kuklaste elukorraldust tutvustaval ca 1 km pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Rada on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega. Rajal on lubatud liikuda ainult jalgsi. Matkarajal käies kasuta pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi. Teisel pool raudteed saab alguse Laari metsanduslik õpperada.Sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Tartumaal, Elva raudteejaama lähedalt, alguse saav Väike Väerada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid. Eriliseks muudavad selle puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti muinasjuttudest ja loodud kohalike kunstnike poolt. Väike, aga võimas Väerada mõjub tervistavalt nii vaimule kui ka kehale. Loodusrada pakub elamusi igas vanuses matkasõpradele ning on avastamiseks sobiv aastaringselt. Atraktiivsed kujud ei kaunista mitte ainult rada, vaid juhatavad ka õiget teekonda. Metsarajale jääb mitmeid puhkekohti ning põnevaid atraktsioone lastele, mis teevad retke veelgi nauditavamaks. Matkarada lõppeb Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus saab jätkata seiklemist teistel metsaradadel, mängida discgolfi või nautida lastega koos mänguväljaku rõõme kaunite mändide all. Tule tee jalutuskäik looduses, avasta muinasjutulised skulptuurid ning lase Elva Väerajal pakkuda sulle rahu ja elamust igal aastaajal.

Pähni loodusõpperajal on 20 huvipunkti. Sissetallatud radu enamasti ei ole ja edasiminekutee tuleb otsida üle muru, läbi märja rohu või läbi metsa minnes. Igas punktis juhatatakse kätte edasine tee. Loe rajajuhiseid igas peatuskohas tähelepanelikult, et mitte eksida.Rada saab alguse Pähni Külastuskeskuse juurest.

Karula Rahvuspark Võrumaa ja Valgamaa piiril on Eesti väikseim rahvuspark. Selle teeb eriliseks just siinne kupliline maastik aga ka hõre asustus ning tihedad metsamassiivid. Ähijärvel paikneva külastuskeskuse lähedal asub just pere pisematele mõeldud loodusrada-mänguväljak. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ja ka võimalus õppida. Kuidas märgata rändkive ja kivimeid, eristada okaspuid lehtpuudest ning märgata ümbruses elavid linnuliike, mulla olemust või loomade tegevusjälgi.

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Peräjärve metsarada viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide – laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.Õpperajal on huvitav käia aastaringselt: kevadel, kui mets rõkkab linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin; suvel ja sügisel, kui mets on täis marju ja seeni; samuti talvel, kui lume peale jäetud jäljed jutustavad metsaasukate kohta mõndagi põnevat.