Väike Väerada

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastik on järvederohke, neid on kõrgustikul 60. Rahvuspark on avatud kõigile: peredele, seljakotireisijatele ja loodushuvilistele, pakkudes erinevaid võimalusi puhkamiseks ja matkamiseks. Ähijärve ääres asuvas külastuskeskuses saab infot rahvuspargis olevate võimaluste kohta ning sealne püsiekspositsioon tutvustab Karula-kandi ajalugu, loodust, rahvakultuuri, aga ka tänapäeva elulaadi. Rahvuspargi süda on Ähijärv, mis on ideaalne paadisõiduks, ujumiseks ja looduse nautimiseks. Matkahuvilisi ootavad hästi hooldatud rajad, mis viivad läbi metsade, puisniitude ja künklike maastike, pakkudes vaateid, mis on iseloomulikud vaid Karulale. Populaarsed sihtkohad on Rebäse matkarada, Lüllemäe vaatetorn ning Kaika kuplistik, kust avaneb suurepärane vaade lainjale maastikule. Rahvuspargis leidub rohkelt telkimis- ja lõkkekohti ning looduslikke ujumiskohti, mis muudavad selle sobivaks nii päevaseks väljasõiduks kui pikemaks puhkuseks.

Elistvere õpperada on Tartu maakonnas Elistvere külas asuv õpperada. Rada on edasi-tagasi 2 km pikk ning saab alguse Elistvere loomapargist. Õpperaja lõpus ootab maagiline Elistvere järv koos vaatlustorniga, kust avaneb hea vaade nii järve ümbritsevale taimestikule kui ka rohupuhmades ringi jooksvale loomastikule. Külastajat abistavad teeäärsed teabetahvlid ning rajal on mitu vaateplatvormi. Rada on läbitav ka ratastooliga ja lapsevankriga. Õpperajale pääseb vaid loomapargi lahtiolekuaegadel. Loomapargi külastus on tasuline. - Juuni lõpuni kinni

Kiidjärve looduskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, kunagises mõisa sepikojas mis aegade jooksul on olnud ka nii pood kui postipunkt. Seal püütakse nii noori kui ka vanemaid külastajaid juhatada piirkonna kauni maastiku loodusharulduste juurde nii, et mets ja loodus ise avaksid oma saladused huvitundvale tähelepanelikule vaatlejale. Looduskeskuses on teabematerjalid ja info Kiidjärve-Kooraste, teiste RMK puhkealade ning muude erinevate vaatamisväärsuste kohta. Huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja näitusi ning vaadata loodusfilme. Ettevõtted ja seltsid on oodatud keskusesse korraldama nõupidamisi jm üritusi, mille vahepausi aitame soovi korral täita retkega metsas või rabas. Matkateelisel on võimalik keskuses puhata, laadida telefoni ning nautida tsivilisatsiooni hüvesid.Vahetus läheduses asuvad kuulsad taevaskojad, Kiidjärve Kuklaste kuningriik ning maaliline Valgesoo raba.

Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.