Karula Rahvuspark ja külastuskeskus Ähijärvel

Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga.3,6 km pikkune rada algab tee ääres oleva infotahvli juurest.Matkarada asub Padakõrve looduskaitsealal, mille olulisemad väärtused on Eesti üks võimsaim laanekuklaste asurkond, mitmekesised metsakooslused ning mitmekülgne maastik. Kaitseala eesmärk on laanekuklaste asurkonna, teiste kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsakoosluste ning Kärgandi mõhnastiku kaitse.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Osaliselt laudteel kulgev Mustjärve matkarada lookleb Võrtsjärve lähedal rabamännikus ning sobib loodusehuvilistele tõelise metsakogemuse nautimiseks, pakkudes jalutajale hingematvaid vaateid ja võimalust kuulata rahustavat metsakohinat. Järv ise on suur (23 ha), mudase põhjaga ja hästi madalaveeline. Mustjärve sügavus on 1 m, mistõttu ei sobi see ujumiseks. Kaunis loodus pole Mustjärve rajal ainus võlu - matka teevad erilisemaks rabametsas kasvavad metsamarjad nagu mustikad ja pohlad, pakkudes matkajale ka väikest maitseelamust. Lähedal asuv Järvemuuseum pakub võimalust tutvuda suurejoonelise mageveekalade kollektsiooniga ning tutvuda erinevate interaktiivsete mängudega. Tule naudi Elva ja Võrtsjärve põlisloodust!