Karula Rahvuspark ja külastuskeskus Ähijärvel

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Viti järve matkarada on vahelduva reljeefiga loodusrada, mida läbides jääb seikleja teele põnev künklik metsamaastik. Raja infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade, sipelgariigi jm kohta. Rajale jäävad matkaonn, lõkkekoht ja Viti järv, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn vaatega puuderohelusse ning mõnus varjualustega piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale, kuid pole pigem lapsevankriga läbitav.Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Tartumaal, Elva raudteejaama lähedalt, alguse saav Väike Väerada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid. Eriliseks muudavad selle puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti muinasjuttudest ja loodud kohalike kunstnike poolt. Väike, aga võimas Väerada mõjub tervistavalt nii vaimule kui ka kehale. Loodusrada pakub elamusi igas vanuses matkasõpradele ning on avastamiseks sobiv aastaringselt. Atraktiivsed kujud ei kaunista mitte ainult rada, vaid juhatavad ka õiget teekonda. Metsarajale jääb mitmeid puhkekohti ning põnevaid atraktsioone lastele, mis teevad retke veelgi nauditavamaks. Matkarada lõppeb Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus saab jätkata seiklemist teistel metsaradadel, mängida discgolfi või nautida lastega koos mänguväljaku rõõme kaunite mändide all. Tule tee jalutuskäik looduses, avasta muinasjutulised skulptuurid ning lase Elva Väerajal pakkuda sulle rahu ja elamust igal aastaajal.