Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid siselõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!
100 km pikkune veematkarada kulgeb Võhandu jõel ning on kasutatav aastaringselt jäävabal ajal. Veematkarada algab Võru linnast, Tamula järvelt ning lõppeb Põlvamaal Võõpsu külas ning on 100 km pikk. Võhandu jõgi on ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Kaljuseintes ja lisaorgudes on mitmeid allikaid ja allikakoopaid. Igal aastal aprill kolmandal nädalavahetusel toimub Võhandu jõel Võhandu maraton, see on võimas aerutamise sündmusi kus elamus on garanteeritud! Meilt saad soovi korral laenutada varustust veematkaraja läbimiseks.
Sangaste metsapargi 3 kilomeetri pikkune rada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal ning saab alguse Sangaste lossi tagusest metsapargist.Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Rada on varustatud metsaparki ja puuliike tutvustavate infotahvlite, suunaviitade, treppide ja sildadega. Rajal asub ka lõkkekoht, kus on kaetud lõkkease, pingid, puukuur-varjualune ja käimla.Huvitav teada: Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 meetrit. Avamisaegadel võimalik külastada Sangaste lossi.
Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!
Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!
Pähni 3 km pikkune metsarada algab ja lõpeb Pähni Looduskeskuse juures. Raja alguses on infotahvel raja kaardi ning tutvustava tekstiga, edasi tuleb jälgida suunaviitasid. Metsarajal on 15 huvipunkti, mis tutvustavad erinevaid metsatüüpe, puuliike, pärandkultuuri objekte ja loomade tegevuse jälgi. Olemas ka lõkkekoht ning varjualused (4), kus saab jalgu puhata. Osaliselt on rajal laudtee (200 m).
Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.
Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.