Emajõe õpperada

3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid sihte, laudteid, pinnaseteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Sihi ja Papi lõkkekohas on olemas telkimisvõimalus ja kattega lõkkekoht.Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast.Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Haldjarada ehk Vitipalu seikluste rada pakub muinasjutulist elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rada viib sind Elva seene- ja marjametsade vahele, kus ootab Nõiasaar koos armsa "Väikese Nõia" maja, vahvate puukujude ning keset metsa rajatud madalseiklusrajaga, mis sobivad suurepäraselt lastele ja lastega peredele vahvaks ajaveetmiseks looduses. Osaliselt lapsevanriga läbitav 1,4 km pikkune rada ristub Elva jõe ürgoru matkarajaga, tutvustab Elva mitmekesist maastikku. Rada algab ja lõpeb RMK Jõeharu piknikuplatsil ja telkimiskohas, kus asuvad mitmed grillresi ja lõkkekohaga varjualused.

Matkarada asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal, kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid. Rajale jääv Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana. Paljandi liivakivis on näha suuri ja väiksemaid augukesi. Suurematesse urgudesse teevad pesa kaldapääsukesed ning väiksemad augud on uuristatud kaevurherilaste poolt.Omaette huvitav on ka kivisse kirjutatud"külalisteraamat". Vanim paljandisse kraabitud autogramm pärineb 1936.a. Ligi 2 km pikkusele rajale on paigaldatud infotahvlid, mis pakuvad siinse looduse kohta huvitavat teavet.

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Tartumaal, Elva raudteejaama lähedalt, alguse saav Väike Väerada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid. Eriliseks muudavad selle puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti muinasjuttudest ja loodud kohalike kunstnike poolt. Väike, aga võimas Väerada mõjub tervistavalt nii vaimule kui ka kehale. Loodusrada pakub elamusi igas vanuses matkasõpradele ning on avastamiseks sobiv aastaringselt. Atraktiivsed kujud ei kaunista mitte ainult rada, vaid juhatavad ka õiget teekonda. Metsarajale jääb mitmeid puhkekohti ning põnevaid atraktsioone lastele, mis teevad retke veelgi nauditavamaks. Matkarada lõppeb Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus saab jätkata seiklemist teistel metsaradadel, mängida discgolfi või nautida lastega koos mänguväljaku rõõme kaunite mändide all. Tule tee jalutuskäik looduses, avasta muinasjutulised skulptuurid ning lase Elva Väerajal pakkuda sulle rahu ja elamust igal aastaajal.