Palumägede matkarada ja lõkkekoht

Nohipalo õpperada on paraja pikkusega huvitav ja hariv matkarada. Kolmekilomeetrisele rajale jääb 16 infotahvlit, mis annavad hea ülevaate jahindusest ja metsandusest.Rajal liikumise teeb põnevaks looduslik mitmekesisus - palumetsad, oosid ja nõmmemetsad, kus vastavalt aastaajale on võimalik korjata mustikaid, pohli ning seeni.Õpperajal liikudes on võimalik imetleda uhket mägralinnakut ja uudistada kobraste tegevusjälgi. Hea juhuse korral võib seal isegi mõnda looma tegutsemas kohata.Nohipalo õpperada algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures.

Vaskna järv asub kõrgusel 244 m üle merepinna - selle järgi võib teda ka "mägijärveks" kutsuda. Järve legend räägib rootslaste Põhjasõja aegsest kullast, mis Vasknasaarde on maha maetud ja märgiga kivi pidi õige koha kätte näitama.Järve ääres asub lõkkekoht, kust avaneb imeline vaade siinsele kuppelmaastikule, telkimisplats ja supluskoht. Telkimisplats mahutab kuni 10 nelja kohalist telki. Plats on varustatud pinkide, laua, puude varjualuse, riietuskabiini ja grillrestiga.

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast mida soovitatakse külastada eelkõige loodushuvilistel. Valgesoo maastikukaitseala kaitseb sealset raba ning seda ümbritsevat maastikku, kus on peidus Eestimaa ürgne ilu.

Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.

Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.