Vällamäe matkarada

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Tartu läheduses asuvad Tiksoja matkarajad sobivad peredele, tervisesportlastele ja koeraomanikele. 1-2 km pikkused ringikujulised rajad saavad alguse Tiksoja lõkkekoha parklast. Vaheldusrikkad rajad kulgevad mööda metsateid ja -sihte. 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil saab liikuda lapsevankri ja ratastooliga. 1 km pikkuse raja ääres on tegevusalad lastele ja aiata koerteala ning 2 km rajal välijõusaal. Radu ilmestavad mitmed sillad ja purded, laudtee ning huvipunktides asuvad teabetahvlid. Puhata saab Tiksoja lõkkekohas, kus on 2 varikatusega pink-lauda ja grillrestiga lõkkeaset.

Lõuna-Eestis, Põlvamaal asuva Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav ringikujuline matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel. Siin on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaljandid (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne) ning ürgne loodus. Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, kust pääseb üle silla, et teist kallast mööda tagas imatkata. Kui on soov näha ka Suurt ja Väikest taevaskoda, saab ringi ka veel pikendada läbides 3 km pikkuse Taevaskodade matkaraja. RMK Kiidjärve külastuskeskusest on võimalik saada matkaraja kaarti.Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida.Palume rajal liikuda ettevaatlikult! Matkarada kulgeb kohati mööda kõrgeid kaldapealseid ning esineb järske tõuse ja langusi.

Vapramäe looduse õpperajal, mis on osa Varamäe-Vellavere-Vitipalu võrgustikust, saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna, Kerikmäge ja palju muud. Looduse õpperada, mis on tähistatud valge-punase-valge tähisega, algab Vapramäe peatusest. Matkarajal, Elva jõe ääres asub ka lõkkekohaga piknikuplats. Vapramäe Loodusmaja juurest võib matkata veelgi edasi ja külastada Tartu Observatooriumi. Edasi minna on lihtne, sest observatooriumi kuplid on kaugele näha.

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.