Liipsaare vaatetorn

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja teinekord näha samal ajal ka suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni külastamine on tasuline ja üles pääseb nii mööda treppe kui liftiga.Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksi kuuluva vaateplatvormi kõrgus merepinnast on 218 meetrit ja seal avaneb vaade nii Otepää linnale kui seda ümbritsevale looduspargile. Torn on Suure Munamäe vaatetorni järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Tule ja naudi Otepää kõrgustiku vaateid igas ilmakaares!

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.

Paganamaa vaatetorn asub Raadi mäel, Haanja-Karula puhkealal, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid vaateid Paganamaa maastikule ning Lätimaa metsadele teisel pool järvede ahelikku. 2015. aastal valminud 24 meetri kõrgune puidust torn on avatud aastaringselt ning seda hooldatakse regulaarselt, tagades külastajatele mugava ja turvalise kogemuse. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.