Räpina rand

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Saadjärv on ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Järve pindala on 708 ha, suurim sügavus on 25 m.Saadjärv on suurim Vooremaa järv ja jääb Vooremaa maastikukaitseala piiridesse, asudes Tartu ja Jõgeva maakonna piiril. Saadjärve ning järve rändrahnudega on seotud eestlaste mütoloogilise kangelase – Kalevipoja legendid.Saadjärv on populaarne puhkekoht, pakkudes tegevust aastaringselt. Piirkonnas on mitmeid aktiivset tegevust pakkuvaid ettevõtteid, kultuurimälestisi, muuseume, ööbimispaiku ning mitu avalikku liivast supelranda mänguväljakutega.

Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Meremäe vaatetorn asub Meremäe küla ja Vastseliina linnuse vahel Meremäe mäel (204 m). Nime järgi võiks arvata, et tornist näeb koguni merd. Meri, nii nagu me seda täna teame, asub siit siiski u 250 km kaugusel, kuid Pihkva järv, mille vastaskallast ju samuti näha pole ja mida vanasti tõenäoliselt ka mereks kutsuti, vaid 40 km kaugusel. Ilusa ilmaga võib tornist näha Petseri kloostri kirikute kupleid. Avar vaade Setomaa põldudele ja metsadele on hämmastavalt kaunis igal aastaajal, sõltumata ilmast. Hea teada: Vaatetorni võib korraga ronida 15 inimest.

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Jõgevamaalt Pikkjärvelt leiate mõnusa puhkeala koos rannaga, mis on mõeldud nii perele, sõpruskonnale, kui ka suuremale seltskonnale.Puhkealale on rajatud mänguväljak koos kiikede ja liumäega ning vahva piraatlaev, mis on eriti meeltmööda lastele.Jalgu saab puhata mõnusal varjualusel, pinkidel või rannaliival.Kuumal suvepäeval on mõnus purdelt kasta ennast jahutavasse järve.Tule veeda mõnus suvepäev Pikkjärvel!