Palojärve telkimisala ajaloolise Postitee ääres Põlvamaal on suurepärane koht metsa- ja rannapuhkuseks ilusas marja- ja seenerikkas männimetsas soojaveelise Palojärve kaldal. Palojärv on puhtaveeline liivase põhjaga metsajärv ja suviti on see üks Lõuna-Eesti soojemaid ujumiskohti. Siinsed metsateed sobivad aga mõnusaks jalutuskäiguks ning metsa alt võib hea leida ka seeni ja marju. Puhkajatele on Palojärve telkimisalal 7 kattega lõkkekohta koos pinkide ja puude varjualustega, katusega laud-pink, välikäimlad, 2 puukuuri (neist 1 lakas magamise võimalusega). Rannas on puhkajatele riietuskabiinid ja ujumissild. Suviti on siin sageli rahvarohke, kuid suur parkla mahutab 30 autot, 2 väiksemat parklat mahutavad 5 autot.
Kubija järv asub Võru linna piiril Kubja linnaosas. Rannas on riietuskabiinid, tualettruumid, sild ja hüppetorn. Suvel on kohapeal olemas rannavalve. Läheduses on Kubija hotell-loodusspaa, Kubija kämping, suvised rollerirajad, talvised suusarajad, RMK puhkekoht ja männimets. Järve pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Suhteliselt kalarikkas järves esineb särge, ahvenat, haugi, veidi ka koha ja viidikat.
Elva linna keskväljak on tihedalt seotud Arbi järve ja selle ümber lookleva loodusraja, järve ranna ning rannaäärse puhkealaga. Elva keskväljak ja rannapromenaad on linna süda – roheline ja rahulik koht, kus järveäärne melu ja aedlinna atmosfäär loovad tõelise suvitustunde või talvise meeleolu. Rannapromenaadil ootavad külastajaid purskkaevuga platvorm, lamamistoolid, kohvik, võrkkiiged, lauatennis, sõstrapõõsad, õuemale, mänguväljak, spordiala ja skatepark – kõik, mis pakub mõnusat ajaveetmist nii suurtele, väikestele kui ka pere lemmikloomadele. Keskväljakul toimuvad regulaarselt erinevad laadad, kontserdid ning samuti on kõigil võimalus uudistada väligaleriid kui nautida ka tasuta näituseid Elva kultuurikeskuse sees. Elva keskväljaku vahetus läheduses asuvad veel Leopold Hanseni allee, mitmed kohvikud-restoranid ning Elva ajalooline vaksalihoone, kus tegutseb ka piirkonna turismi- ja külastuskeskus.
Erastvere mõis on küll hävinenud, ent vana mõisapark on alles, et möödujatele endisest hiilgusest lugusid rääkida. Pargi ääres asub looduskaitse alune Erastvere järv, kust saab alguse Ahja jõgi ja mille liivase põhjaga ujumiskohta on paigaldatud nii ujumissild kui päästevahendid. RMK telkimisala juurest saab suunduda kunagise mõisapargi umbes kilomeetrilisele jalutusrajale, kus infotahvlitelt võib lugeda nii siinsest loodusest kui kunagisest mõisast. Järve kaldal kasvab looduskaitse all olev paarisaja aastane Erastvere tamm. Pargi keskele, endise Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab suguvõsa viimase Eestis sündinud liikme järgi Gerhardi nime. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks. Alalt möödub Kooraste rattarada. Hea teada: Siinkandis on peetud 1701.aastal Rootsi ja Vene vägede vahel Põhjasõja lahing, mille mälestuskivi asub siit mõned kilomeetrid Põlva poole.
Palumägede matkarada asub Pangodi järve ääres, maalilisel Pangodi maastikukaitsealal ning on suurepärane koht loodusesõpradele, kes soovivad aktiivset puhkust veeta. Matkarajal ootavad sind mitmekesised maastikud, kus on mõnusalt vahelduvad tõusud ja langused, lisades matkale väikese põnevust. Matkaraja alguspunkt asub mugavalt Palumägede teise parkla juures, kust leiad ka infotahvli, mis annab hea ülevaate ümbritsevast loodusest. Rajal asuvad selged suunaviidad ja pingid muudavad jalutuskäigu eriti mugavaks. Palumägede lõkkekoht pakub võimalust grillimiseks, ujumiiseks ja telkimiseks.
Emajõe Linnaujula supluskoht asub Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe vasakkaldal ning on suveperioodil populaarseks suvituskohaks kohalike elanike seas. Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Emajõe Linnaujula rannaalal paiknevad kõigile elanikele kasutamiseks mõeldud spordi- ja laste atraktsioonid: kiiged, ronimisvahendid, liumägi ja korvpallikorv. Suveperioodil on päevasel ajal tööl ka rannavalve.Supelranna linnapoolsel küljel toimetab Lodjakoda, mis tegutseb ajalooliste laevade ehituskeskuse ja teemapargi ning muuseumina. Siinsest sadamast algavad ka viikingi- ja lodjaretked.
Saadjärv on Vooremaa suurim järv ja üks Eesti erilisemaid veekogusid – ainus järv, mis kuulub korraga nii Eesti kümne suurima kui ka kümne sügavama järve hulka. 708 hektari suurune järv ulatub kuni 25 meetri sügavusele ning pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Tartu ja Jõgeva maakonna piiril asuv Saadjärv jääb Vooremaa maastikukaitseala südamesse. Järve kaunis loodus, rändrahnud ja vooremaastik on inspireerinud lugusid ka Kalevipojast, kelle legendid Saadjärvega tihedalt seotud on. Tule naudi järve ääres puhkust, ujumist ja aktiivseid tegevusi! Piirkonnas ootavad sind liivarannad ja mänguväljakud, seikluslikud ettevõtmised, muuseumid, kultuuripärand ning mõnusad ööbimispaigad. Olgu sooviks rahulik päev looduses, värskendav suplus või põnev avastusretk – Saadjärv on paik, kuhu tasub tulla ja kuhu tahaks tagasi tulla.
Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!