Meremäe vaatetorn

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim tipp, ulatudes 318 meetrit üle merepinna. Mäe tipus asuv 29,1 meetri kõrgune vaatetorn valmis 1939. aastal ning pakub selge ilmaga hingematvaid vaateid kuni 50 kilomeetri kaugusele. Just siit avaneb tõeline pilt Eestimaa loodusele – kaugele ulatuvad metsad, sinetavad järved, lainetavad künkad ja Vana-Võromaa hajatalud. Tornist avanevad vaated on iga kord erinevad – kevad toob mahedad rohelised toonid, suvi lopsaka värvikülluse, sügis säravad lehevärvid ning talv maalib maastiku muinasjutuliselt valgeks. Nii muutub Suur Munamägi aasta läbi kordumatuks sihtkohaks. Suur Munamägi on olnud armastatud vaatamisväärsus juba üle kahe sajandi – esimene vaatetorn ehitati siia juba 1812. aastal. Praegune torn on kuues oma järjekorras, eelnevad puidust või madalamad tornid on aga ajapikku hävinud või lammutatud. Just seetõttu on tänane torn omamoodi ajaloopärl, mis ühendab endas nii kultuuri- kui loodusväärtust.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!

Paganamaa vaatetorn asub Raadi mäel, Haanja-Karula puhkealal, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid vaateid Paganamaa maastikule ning Lätimaa metsadele teisel pool järvede ahelikku. 2015. aastal valminud 24 meetri kõrgune puidust torn on avatud aastaringselt ning seda hooldatakse regulaarselt, tagades külastajatele mugava ja turvalise kogemuse. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.

Räpina rand asub Lämmijärve kaldal, Räpina sadama ja Räpina poldri linnuvaatlustorni kõrval, kuhu on loodud tingimused puhkamiseks ning veespordialade harrastamiseks. Soodsad tuuled on teinud Räpina rannast purjelaudurite kevad suvise ning ka talvise lohesurfajate meelispaiga. Rannast avaneb suurepärane vaade poldrile, Lämmijärvele ja meie idanaabrile Venemaale. Lastele on rannas mängimiseks vahva piraatide laev. Mõnusa olemise jaoks on võimalik kasutada katusega piknikulauakest. Rannas on korralikud riietuskabiinid, toolid vaadete nautimiseks. Õhututi on rannaäärne ala valgustatud.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.