Suur Taevaskoda

Pähni 3 km pikkune metsarada algab ja lõpeb Pähni Looduskeskuse juures. Raja alguses on infotahvel raja kaardi ning tutvustava tekstiga, edasi tuleb jälgida suunaviitasid. Metsarajal on 15 huvipunkti, mis tutvustavad erinevaid metsatüüpe, puuliike, pärandkultuuri objekte ja loomade tegevuse jälgi. Olemas ka lõkkekoht ning varjualused (4), kus saab jalgu puhata. Osaliselt on rajal laudtee (200 m).

3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid sihte, laudteid, pinnaseteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Sihi ja Papi lõkkekohas on olemas telkimisvõimalus ja kattega lõkkekoht.Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast.Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

Elistvere õpperada on Tartu maakonnas Elistvere külas asuv õpperada. Rada on edasi-tagasi 2 km pikk ning saab alguse Elistvere loomapargist. Õpperaja lõpus ootab maagiline Elistvere järv koos vaatlustorniga, kust avaneb hea vaade nii järve ümbritsevale taimestikule kui ka rohupuhmades ringi jooksvale loomastikule. Külastajat abistavad teeäärsed teabetahvlid ning rajal on mitu vaateplatvormi. Rada on läbitav ka ratastooliga ja lapsevankriga. Õpperajale pääseb vaid loomapargi lahtiolekuaegadel. Loomapargi külastus on tasuline. - Juuni lõpuni kinni

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Kirna 6,8 km pikkune õpperada viib sind rändama mööda Pedja jõe kaunist luhamaastikku ja lammimetsa. Vaatetorn Altmetsa talukoha juures pakub vaate luhaniitudele ning raja kaugeimas punktis saad jõe ületada rippsillal. Jõe paremal kaldal asub Musutamm ja võid märgata metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Raja lähedal asub Kaitseliidu Õppekeskus – ära ehmu, kuuldud paugud viitavad laskeharjutustele.Lume sulades ja suurte vihmasadude korral võib rada olla keerulisem läbida, sest osa lõike võib olla vee all. Telgi, jaluta ja tunne rõõmu mitmekesisest loodusest – tule avastama!

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Seda 450 m pikkust matkarada võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Rada saab alguse Rõuge muinasasula juurest.Hea teada: Rõuges Pesapuu vaatetorni juures asuv Ööbikuoru keskus ja Pesapuu kohvik on avatud suvekuudel (juuni, juuli,august).

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.