Suur Taevaskoda

Suvehooajal ootab sind Otepääl kaunis Pühajärve rand oma puhta rannaliiva, ujumissilla ning täismõõtmetes väliujulaga. Lastele on lustimiseks mänguväljak. Suvel tegutsevad rannas rannavalve, mitu toitlustusettevõtet, SUP-laudade rent ning paadilaenutus, kus renditakse nii aerupaate, kanuusid kui vesijalgrattaid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Talvel on rannas avatud taliujula. Ka siis kui järve katab jää ja lumi, saab ranna umbes 15 meetrises basseinis ujuda 24/7. Randa ümbritsev Pühajärve park kutsub oma varjulistele radadele jalutama nii väikeseid kui suuri. Siin on lastemänguväljak, Pühajärve lauluväljak ning Dalai laama visiiti meenutav mälestusmärk. Siin toimuvad aegajalt ka rannakontserdid ning muud sündmused. Tule Pühajärvele - Eesti ühe kaunima järve äärde nautima siinseid loodusvõlusid!

Haldjarada ehk Vitipalu seikluste rada pakub muinasjutulist elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rada viib sind Elva seene- ja marjametsade vahele, kus ootab Nõiasaar koos armsa "Väikese Nõia" maja, vahvate puukujude ning keset metsa rajatud madalseiklusrajaga, mis sobivad suurepäraselt lastele ja lastega peredele vahvaks ajaveetmiseks looduses. Osaliselt lapsevanriga läbitav 1,4 km pikkune rada ristub Elva jõe ürgoru matkarajaga, tutvustab Elva mitmekesist maastikku. Rada algab ja lõpeb RMK Jõeharu piknikuplatsil ja telkimiskohas, kus asuvad mitmed grillresi ja lõkkekohaga varjualused.

Kutsun Sind linnuvaatlusele Kagu-Eestisse! Tartu või Lämmijärve lähistel on võimalik kohata erinevaid rändel olevaid veelinde, kahlajaid, tetri ja kohalikke kotkaid. Lisaks on meil ka vanad metsad jõgedega, kus võib kohata erinevaid kakke, rähne, metsakanalisi ja metsalinde ning muidugi rabad, kus hommikutundidel kajab sookurgede ja tetrede laul.Olnud linnumaailmas üle 15 aasta ja loodusgiidina tegutsenud 5 aastat, teen retki nii süvavaatlejaile- poolest päevast kuni mitme päevani välja koos majutuste ideedega kui ka algajaile (hinna sees binoklid ja vaatlustoru). Rohkem infot kodulehelt.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Mina, Liisi, tulen sinule teejuhiks, et üheskoos vaadelda ja rännata loodusmaailmas.Minu eesmärgiks on sind ja sinu lähedasi/sõpru/töökaaslasi õnnelikumaks teha ja juhatada sind Eestimaa looduses. Selleks viin su Kagu-Eesti salakohtadesse tavapärastest radadest eemale puhkama, elamust saama, tunnetama, märkama, molutama, uut proovima, end proovile panema, vaatlema, kuulatama nii ümbrust kui iseennast. Leidma seoseid ning vaatlema loodust ja linde, kes meie ümber. Hinna sees binoklid kasutamiseks. Teenuse lõplik hind sõltub osalejate arvust!Vaata rohkem infot kodulehelt

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.