Suur Taevaskoda

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.

Kirna 6,8 km pikkune õpperada viib sind rändama mööda Pedja jõe kaunist luhamaastikku ja lammimetsa. Vaatetorn Altmetsa talukoha juures pakub vaate luhaniitudele ning raja kaugeimas punktis saad jõe ületada rippsillal. Jõe paremal kaldal asub Musutamm ja võid märgata metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Raja lähedal asub Kaitseliidu Õppekeskus – ära ehmu, kuuldud paugud viitavad laskeharjutustele.Lume sulades ja suurte vihmasadude korral võib rada olla keerulisem läbida, sest osa lõike võib olla vee all. Telgi, jaluta ja tunne rõõmu mitmekesisest loodusest – tule avastama!

Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.

Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis. Ringikujulisel matkarajal pole kindlat algus- ega lõpp-punkti. Rada on viidastatud nii, et on võimalik liikuda mõlemas suunas, aga soovitav liikumissuund on siiski vastupäeva. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega puudel, postidel olevate plastikust matkaja piktogrammidega ja suuremate teede ääres plekist suunaviitadega. Auto on mugav jätta näiteks Karula rahvuspargi külastuskeskuse parklasse ning keskusest saab küsida ka kõige värskemat infot raja kohta.

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.