Nohipalu Mustjärv Meenikunno maastikukaitsealal

Kääriku spordikeskus Lõuna-Eestis, Otepää külje, all võimaldab aktiivselt ja mitmekülgselt puhata igal aastaajal. Spordirajatiste mitmekesisus ja ilus loodus toovad siia sportlike ja aktiivseid inimesi aastaringselt. Kääriku Spordikeskuse 5 võistkonnamaja on mõeldud nii sportlastele, sportlikele peredele kui sõpruskondadele. Igasse hoonesse mahub majutuma 12 külastajat ning nende kasutuses on maja koos sauna, kööginurgaga puhkeruumi ning kuue eraldiseisva magamistoaga. Majad paiknevad pallimängude halli kõrval, nõlva peal. Asukohast on mugav ligipääs nii liikumisradadele, spordiväljakutele, Kekkose matkarajale kui pallimängude halli ja keskuse teistesse hoonetesse.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Lõuna-Eestis asuv Hellenurme Veskimuuseum on viimane töökorras ajalooline vesiveski Eestis ja üks väheseid näiteid Põhjala riikides vee jõul töötavast veskist kui tööstuspärandist. Veskit külastadades satud kui ajarännakule minevikku. Külalised näevad läbi veski nelja korruse sajanditaguseid seadmeid turbiinist veskimasinateni ja veskikive, mis endiselt rukkist leivajahu jahvatavad. Leivakojas pakub veskiemand külalistele kohapeal valminud traditsioonilist eesti rukkileiba ja jutustab lugusid, mis elustavad sajanditetaguse argipäeva. 1880.a. Tartumaal ehitatud mastaapne Hellenurme mõisa veskihoone peidab üllatusi igal sammul. Lisaks töötavale veskile saavad külalised osa elamusprogrammidest ja söömaaegadest leivakojas. Võimalik on ööbida värskelt renoveeritud veskikambrites, kust avaneb vaade jõele ja järvele. Külastajad saavad imetleda veskijärve ilu ja ümbritsevat loodust.Siin saab nautida ka kultuurisündmusi ning tähistada pidulikke hetki sõprade, pere või töökaaslastega.

Vikerkaare Villa pakub ajaloohõngulist puhkust rahu ja hubasust nautivale külalisele. Villa asub Tartu kesklinnast 15 minutilise jalutuskäigu kaugusel rohelises ja vaikses Tähtvere linnaosas. Kolmekorruselises Villas on 10 tuba (4 ühekohalist, 4 kahekohalise voodiga (double) ja 2 kahe voodiga (twin), suur aed ja saun. Villa 6 tuba on sisustatud luksuslikumalt nõudlikumale maitsele. Võimalus on broneerida tuba koos hommikusöögiga, mida serveeritakse Villa söögisaalis.

Ülevaatlik tuur "Esimest korda Tartus" sobib aktiivsema liikumisviisiga inimesele Tartust esimese pildi saamiseks. Tuuri rõhuasetus on kesklinna piirkonnal. Käime läbi Tartu ajajoone tagurpidi vaadatuna – tänapäevast kuni aegade algusesse välja, kuhu põimime lood Tartu meelsusest ja atmosfäärist. Tuuri käigus anname põgusa ülevaate "peab nägema" vaatamisväärsustest ja huvitavatest muuseumidest, millega hiljem ise omal käel tutvuda. Nii saab selle tuuri käigus planeerida oma edasist ajaveetmist ja tegemisi Tartus. Tuuri marsruuti on võimalik ümber kombineerida vastavalt külastaja soovile.

Kes me oleme?Üks suur ja segane seltskond, üks suleliste ja karvaste PERE. Papagoi Keskus on kasvanud 35-liikmeliseks linnupereks, kus on esindatud 10 erinevat papagoi liiki, lisaks sibavad siin ringi kääbusküülikud ja merisead ning on akvaariumi- ja terrriumisein, kus konivad kameeleonid, ujuvad bettad, piraajad, gupid, klaassägad, põhjakoristajad, minivähjad, krevetid, teod jt. Loomulikult ei puudu ka kassid ja koer. Igav ei ole meil kunagi! Papagoi Keskuses võtavad teid vastu peremees ja perenaine, kes viivad läbi ca 1-tunnise programmi.

Erastvere mõis on küll hävinenud, ent vana mõisapark on alles, et möödujatele endisest hiilgusest lugusid rääkida. Pargi ääres asub looduskaitse alune Erastvere järv, kust saab alguse Ahja jõgi ja mille liivase põhjaga ujumiskohta on paigaldatud nii ujumissild kui päästevahendid. RMK telkimisala juurest saab suunduda kunagise mõisapargi umbes kilomeetrilisele jalutusrajale, kus infotahvlitelt võib lugeda nii siinsest loodusest kui kunagisest mõisast. Järve kaldal kasvab looduskaitse all olev paarisaja aastane Erastvere tamm. Pargi keskele, endise Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab suguvõsa viimase Eestis sündinud liikme järgi Gerhardi nime. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks. Alalt möödub Kooraste rattarada. Hea teada: Siinkandis on peetud 1701.aastal Rootsi ja Vene vägede vahel Põhjasõja lahing, mille mälestuskivi asub siit mõned kilomeetrid Põlva poole.

Oma nime on Nina küla saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. Tegemist on järve suubuva kiviseljakuga, mida rahvasuus kutsutakse Kalevipoja sillaks. Muistendi järgi hakanud Kalevipoeg silda ehitama, et Venemaale minna, aga Vanapagan olevat lammutanud päeval ehitatud silla öösel laiali. Nii tüdinenud Kalevipoeg ehitamisest ning läinud jalgsi läbi järve, kus talle vesi olevat ulatunud poole kehani. Sillajäänused ehk kivikülv on aga nüüdki veel näha. Kivikülv, mis asub nii rannas kui järvevees, hõlmab 0,7 ha suurust ala.Nina küla on tuntud jääminekutel tekkivate jäämägede poolest.