Luhasoo õpperada

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid sihte, laudteid, pinnaseteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Sihi ja Papi lõkkekohas on olemas telkimisvõimalus ja kattega lõkkekoht.Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast.Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb ringi kujuliselt läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Osa rajast kulgeb piki järve äärt, kus märjematesse kohtadesse on rajatud laudteed ning sillad.Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm ning Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.