Kiidjärve kuklasterada

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Tõrvandu 3 km pikkune metsaõpperada saab alguse Pähni loodusmaja lähedalt, 400 meetri kaugusel läänes asuvalt teeristilt. Tähistatud ja kirjeldatud matkarada on mõeldud kõigile metsast ja matkamisest huvitatuile. Rajal asuvad lõkkeplatsid, telkimisala ning varjualused. Hea teada: Raja 25 vaatluspunkti on läbitavad ka autoga.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koopaid on olnud vanade eestlaste pelgupaigad sõdade ajal.

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!