Kiidjärve kuklasterada

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Sangaste metsapargi 3 kilomeetri pikkune rada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal ning saab alguse Sangaste lossi tagusest metsapargist.Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Rada on varustatud metsaparki ja puuliike tutvustavate infotahvlite, suunaviitade, treppide ja sildadega. Rajal asub ka lõkkekoht, kus on kaetud lõkkease, pingid, puukuur-varjualune ja käimla.Huvitav teada: Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 meetrit. Avamisaegadel võimalik külastada Sangaste lossi.

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev õpperada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks väike metsaonn. Matk tasase maastikuga Luhasoos pakub vaheldust Võrumaa muidu künklikule loodusele. Raba rahu ja vaikus aitavad närvidel linnakärast ja päevaaskeldustest puhata. Laudteega kaetud osa on lihtne ka lastega läbimiseks. Tee peal on võimalik teha puhkepause. Luhasoo raba on tuntud oma tumedaveeliste laugaste ja laugaste vahel sillerdavate samblaväljade poolest. Rajal liikudes avanevad maalilised vaated rabajärvele ja ümbritsevale siirdesoo-maastikule — see on ideaalne koht, kus sisse hingata puhast õhku, aeg maha võtta ja looduslikult end laadida. Matk pakub nii visuaalset mitmekesisust kui ka võimalust tõeliselt põgeneda argipäeva mürast. Hea teada: matkaonnis vajaminevad lõkkepuud tuleb endal laudtee alguses olevast puude varjualusest kaasa võtta. Matkaonn on vabaks kasutamiseks.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.