Arhitektuurihuviliste ja boheemlaste kohtumispaik Karlova

Tule osale ainulaadses Ivan Tšai teejoomistseremoonias, mis tutvustab vanausuliste teekultuuri ja kombeid- alates sellest, kuidas alustassi käes hoida, kuidas keedusuhkrut juurde võtta kuni alustassilt häälekalt tee rüüpamise tehnikani. Tseremoonia keskmes on iidne põdrakanepitee ehk Ivan Tšai, mida valmistatakse kas õues käbidega köetava samovariga või siseruumides elektrisamovariga, sõltuvalt ilmast. Tseremooniat viib läbi juhendaja, kes kannab traditsioonilist pearätti. Laual on barankad, präänikud ja vanausuliste maius – keedusuhkur. Tule saa osa autentsest Peipsi vanausuliste teekultuurist!

Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.

Rahamäe puhkemaja asub Eesti-Läti piiril, Valgast 12 km Viljandi suunas. Puhkemaja sobib puhkuse veetmiseks, firma ürituste, tähtpäevade, kokkutulekute ning seminaride korraldamiseks. Rahamäel on võimalik saunamõnusid nautida ning sauna ees olevas kümblustünnis või tiigis ennast karastada. Külaliste kasutada on grill- ja lõkkekoda, kus on võimalik sütel liha grillida.Tule nautima lõõgastavat puhkust keset kaunist loodust!

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Peipsi Teemaja käsitööpoest leiab laia valiku kohalikku käsitööd.Müügil on suur valik Avinurme Puiduaida korve, kibusid, termomeetreid jpm. Veel leiad käsitööpoest valiku kohalike vanaemade kootud käpikud, mis hoiavad käed soojas ka külmas Eesti pakases. Ja muidugi kohalik Ivan Tšai ja sibulapirukad. Seda peab Peipsi ääres proovima ja miks mitte ka koju külakostiks viima.Lisaks ostlemisele saate meie juures kõhu täis maitsvat kohalikku toitu ning maiustada erinevate maiustega.

Obinitsa Puhkemaja asub Setomaa südames, rahulikus ja müravabas keskkonnas. Maja on ideaalne koht laagrite korraldamiseks-majutamiseks, aga ka sobiv koht Setomaad avastavatele turistidele. Obinitsa Puhkemajas pakume: aastaringselt majutust; sündmuste korraldamise võimalust koos õhtujuhiga; puhkemaja kultuuriküüni kasutamise võimalust; grillimise- ja telkimisevõimalust; toitlustust.Laagritele ja püsiklientidele hinnasoodustus! Tule avasta Setomaad!

Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad

Tule tutvu vanavene kirikuarhitektuurist inspireeritud sibulkuplitega kirikuga (arhitekt Vladimir Lunski). Kirikut hakati ehitama 1914. a ning taaspühitseti 2003. a.Huvitav teada: - Tartu Aleksandrite kiriku nurgakivisse on pandud tsinkkastike püha inimese säilmetega ning vaskplaat kirjaga: nurgakivi on pandud keiser Nikolai II valitsemise ajal 27. mail 1914. a Riia ja Miitavi ülempiiskopi Ioanni poolt. - Kirik natsionaliseeriti 1940. a ning seda kasutasid laohoonena Tartu Ülikool ja Eesti Rahva Muuseum.Korralised teenistused toimuvad laupäeviti kell 18:00 ja pühapäeviti kell 10:00.