• Kultuur ja ajalugu
  • Arhitektuur ja ajalugu

Arhitektuurihuviliste ja boheemlaste kohtumispaik Karlova

Päeva tn 25, Tartu linn, Tartu maakond, 50103

Karlova on Tartu miljööväärtuslik linnaosa, mis lummab külalisi oma boheemlasliku atmosfääriga.
Tartus Karlova linnaosas leidub ajaloolisi puitmaju, avastamist väärt salahoove, kohalike seas armastatud omanäolisi kohvikuid, Tartule omast rohelust ning mitmekesist tänavakunsti.
Karlova südames asuvad mitmed kogukonna jaoks olulised paigad – hubane Karlova Kohv, populaarne kohtumispaik Barlova baar ning rahulikumaks ajaveetmiseks sobiv Karlova sadama ümbrus Emajõe ääres.
Linnaosa sai alguse 19.–20. sajandil Karlova mõisa maadele rajatud majadest, millest on kujunenud tänane omanäoline elukeskkond. Vanima asustusega on Kalevi tänava algusosa, mis pärineb juba 18. sajandist ja erineb arhitektuuriliselt ülejäänud piirkonnast.
Kevaditi toimuvad Karlova päevad, mille raames saab linnaosaga läbi mitmekesiste sündmuste ja avatud hoovide veelgi paremini tutvuda.
Giidiga jalutades avaneb Karlova peidetud pool ja boheemlaslik puitmajade ajalooline võlu. Rohkem infot leiab Tartu Giidide kodulehelt.

Mugavused

  • Parkimine tasuline

Vaata lisaks

  • Kirikud

Laiuse Püha Jüri kirik

Laiuse kirik asub Jõgevamaal, Laiuse külas.Laiuse kirikut mainiti esmakordselt 1319. aastal. Kirik purustati Liivi, Poola-Rootsi ja Põhjasõja ajal ning ehitati taas üles. Algeselt tornita kolmelööviline kodakirik on ehitatud kohalikust paest, nurgad silmapaistvalt suurtest paekvaadritest. Torn, mis II maailmasõjas hävis, taastati 1970. aastal. Hoone rastaureeriti 2000-2001. aastal.Lisaks jumalateenistustele toimuvad kirikus regulaarselt külaliskontserdid ning jumalateenistus igal pühapäeval kell 13.00.

  • Kirikud

Mälestustahvel Soome Põhja Poegadele

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934.a. mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940.a. lõhuti mälestustahvel kirkadega kommunistide käsul. Paju lahingu 80.aastapäeval 1999.a. mälestustahvel taasavati.Hea teada: * 1934.a. avas mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts; * esimene tahvel valmistati Soomes, teine Tartus; * annetusi teise tahvli jaoks kogus Ylistaro vald (Soome) eesotsas Ossi Saloga.

Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

  • Eesti käsitöö

Timo-Keraamika tehasepood

Timo-Keraamika tehasepoest saab osta käsitööna valmistatud omadisainitud suveniire, meeneid ja kingitusi. Samuti saab tellida oma pildiga tasse-kannusid. Lisaks kuulub meie tootevalikusse saunakeraamikat, tarbekeraamikat (kausid, kruusid, taldrikud, kannud jne), küünlajalad, kellad, vaasid, aiakeraamika, loomade-lindude kujud, inglid, urnid. Timo-Keraamika kasutab kõrgekvaliteedilist toormaterjali. Eelneval kokkuleppel korradame tootmises ekskursioone, kus tutvustame, kuidas valmivad töötajate kätevahel imelised keraamilised esemed.

Tartu raudteejaam

Tartu raudteejaam ehitati 1876. a. väljapoole linna piire ning selleni viis puudega ääristatud Maarjamõisa tänav. Jaama peahoone on kolmeosaline, tüüpfassaadi järgi ehitatud ristviilkatusega hoone. Selle kõrval asusid laod, perroonid, depoo, veetorn ja raudteeteenistujate kaks elumaja. 2000. aastatel restaureeriti hoonet järgemööda, taastamisega tegeles arhitekt Aivar Roosaar. 2012. a avati hoone taas reisijatele. Nüüd tegutseb külastajate rõõmuks jaamahoones ka kohvik Wedur.Jaama ees on rattaparklad ja Tartu Smart Bike rendiparkla. Kultuurimälestiste riiklik register

  • Skulptuurid

Dalai laama külaskäigu mälestusmärk

Pühajärve rannapargis jalutades ja järvevees ujudes võid tajuda pühalikkust. Tiibeti rahva- ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso külastas Eestit ja Otepääd 1991. aasta 3. oktoobril ning õnnistas samal päeval Pühajärve, Otepääd ja Eestimaad. Tema külaskäigu mälestuseks püstitati järve kaldale puidust mälestusmärk.Mälestusmärk asub Pühajärve kaldal lauluväljaku ääres ning sealt läheb mööda ka ümber Pühajärve kulgev matkarada. Seda on lihtne vaatama minna ka Pühajärve rannas olles.

Tartu Von Bocki maja

Tartu kesklinnas märkate kindlasti Ülikooli 16 asuvat Von Bocki maja (1780), mis kuulus oberst M. J. von Bockile. 1802. aastast on maja ülikooli kasutuses, seal toimus ka taasavatud ülikooli avaaktus. 1839 ostis Tartu Ülikool maja ära. Maja taasavati renoveeritud kujul 2007. Selle Raekoja-poolsel otsaseinal on seinamaal Tartu ülikooli peahoonega ning Jakobi tänava poolsel seinal Alar Madissoni fotonäitus käesoleva aja ülikooli õppejõudude ning legendaarsete professoritega. Huvitav teada: Von Bocki maja on erinevatel aegadel olnud asupaigaks Tartu ülikooli kliinikule, veterinaariakoolile ja Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogule. Kultuurimälestiste riiklik register