Otepää linnamägi

Vähemalt viis punkrit garanteeritud! Mitte eriti ammu olid siin veel tumedad ja sünged ajad. Me ei saanud väikese rahvana oma maa saatuse ja käekäigu eest rääkida ega iseseisvuse eest seista. Veel enam, pidime elama suure apokalüpsise hirmus ja kartuses. Kutsume matkale sportlikult liikudes kaloreid kulutama ja kuulama lugusid meie linna tumedast ja süngest lähiajaloost. Tartu13: viie punkri retk. Post-apokalüptiline, sünge ja tume õudussugemetega giidituur, elamusretk-seiklusmatk endise suletud Tartu militaarlinnaosa Hiinalinna ja Tartu Raadi endise sõjaväelennuvälja radadel.

Esimesed kirjalikud andmed Kirumpää linnuse kohta pärinevad juba aastast 1322, kui Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks tolleaegse tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud, lõplikult hävis ta Vene-Rootsi sõjas 1656. Huvitav teada: • Rootsi Riigiarhiivis on säilinud linnuse ja ümbruse plaanid • 1784. aastal asutatud Võru linna ehitamiseks kasutati kive linnuse varemetest • Pärnad linnuse varemete ümbert pärinevad 1940. a. Kultuurimälestiste riiklik register

Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres Valgamaal. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.

Hea kuulaja! Astu ajas tagasi ja lase end kaasa haarata 1217. aasta piiramislahingu keerisesse. Kuuldemäng “Jumalaga” viib sind otse Otepää linnusesse, kus käib äge vastasseis – 20 päeva kestnud lahing, milles osales Henriku Liivimaa kroonika andmetel 24 000 meest. Linnuse elanikud – äsja ristitud ugalased – seisavad silmitsi oma usuliste ja eluliste proovikividega.Vastasseisus on eestlaste ja venelaste ühendvägi, linnuse sees aga näriv nälg, janune lootus ning küsimus: kas võõrast võib usaldada? Kuula, rända ja koge omas tempos! Kestus: 40 min

Rõngu vasallilinnuse varemed asuvad Tartu maakonnas Elva vallas Rõngus ning on üks Lõuna-Eesti põnevamaid keskaegseid mälestisi. Linnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil Tartu piiskopi vasallilinnusena ning see kuulus piiskopkonna kaitsesüsteemi, valvates olulisi teid ja ümbruskonda. Keskaegsel ajal oli tegemist kindlustatud hoonete kompleksiga, mille müüride vahele jäi sisehoov. Linnuses asus ka kabel, mida on allikates mainitud 15. sajandi alguses. Oma tähtsuse kaotas linnus 16. sajandil Liivi sõja käigus, mil see purustati ning jäi varemetesse. Tänapäeval on Rõngu vasallilinnusest säilinud müürijäänused, mis paiknevad looduskaunis Lossimäe pargis. Ala on vabalt ligipääsetav ning sobib hästi jalutuskäikudeks, ajalooga tutvumiseks ja pildistamiseks. Varemed pakuvad huvitavat ajarännakut nii ajaloohuvilistele kui ka peredele, kes soovivad ühendada looduses viibimise ja kultuuripärandi avastamise.

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

1540. aastal valminud Uue-Saaluse mõisal oli mitmeid omanikke, esimesena kuulus see Reinhold Salisele, kelle järgi sai mõis ka nime (Neu Salishof). Mõisasüda asus kauni Kavadi järve idakalda kõrgel künkal. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Pärast seda Uue-Saaluse mõis riigistati, maad jagati Vabadussõjast osavõtnutele ja mõisa töölistele, kes elasid mõisas kuni nende oma majade valmimiseni. Hiljem kasutati mõisahoonet rahvapidude korraldamiseks, kahel aastal koolina ning seejärel rahvamajana. Praeguseks on säilinud üksnes varemed.