Uue-Saaluse mõisa varemed

Tervitus, hea kuulaja!Käesolevas loengus tutvustame Otepää linnamäe ajalugu. Saad teada, millal hakati linnamäge esmakordselt kasutama, kes seal elasid ning milline oli nende elu ja tegevus. Kuuled ka Otepää esiletõusust ja selle mitmetest vallutustest nii venelaste kui ka sakslaste poolt, samuti põhjustest, miks koht lõpuks maha jäeti. Loengut saad kuulata peatükkide kaupa või terve tükina, jalutades või pingil istudes. Kuula ja naudi!Loengut esitab arheoloog Ain Mäesalu.Esemed TLÜ arheoloogia teaduskogust.

Tartu linna piiril asuva mõisa hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil see paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtutega. Mõis kuulus tol ajal von Liphartide perele.Mõisa peahoone hävis 1944. a pommitamise tagajärjel. Mõisapark koos peahoone varemega ja väravahoonega on arvatud riiklike kultuurimälestiste hulka.Ala moodustab eriilmelise kompleksi: ühelt poolt suurejooneline mõisakompleks, teisalt kõrvalhoonetesse ehitatud ERM-i puiduhoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Kompleksi keskel on looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Otepää linnamägi esindab ühte Lõuna-Eesti avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse just looduspuhkuse huvilistele. Tule valluta umbes 13 000 a. vanuse Otepää linnamäe tipp ja heida pilk Otepää linnale ning seda ümbritsevale loodusele. Siin saad pidada piknikku, näha 1224.a. piiskop Hermani rajatud kivilinnuse varemeid ja uurida Eesti muinaslinnuste kaarti.11. saj. oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants ja linnamäel asus Muinas-Eesti üks tugevamaid linnuseid. Siit on leitud ka teadaolevalt vanim tulirelv Euroopas ja muistne sõjapasun. Tule avasta muinaseestlaste ajalugu!

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Hea kuulaja! Astu ajas tagasi ja lase end kaasa haarata 1217. aasta piiramislahingu keerisesse. Kuuldemäng “Jumalaga” viib sind otse Otepää linnusesse, kus käib äge vastasseis – 20 päeva kestnud lahing, milles osales Henriku Liivimaa kroonika andmetel 24 000 meest. Linnuse elanikud – äsja ristitud ugalased – seisavad silmitsi oma usuliste ja eluliste proovikividega.Vastasseisus on eestlaste ja venelaste ühendvägi, linnuse sees aga näriv nälg, janune lootus ning küsimus: kas võõrast võib usaldada? Kuula, rända ja koge omas tempos! Kestus: 40 min

Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.