Tartu toomkirik

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.

Esimesed kirjalikud andmed Kirumpää linnuse kohta pärinevad juba aastast 1322, kui Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks tolleaegse tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde. Linnust on korduvalt rünnatud, purustatud ja taas üles ehitatud, lõplikult hävis ta Vene-Rootsi sõjas 1656. Huvitav teada: • Rootsi Riigiarhiivis on säilinud linnuse ja ümbruse plaanid • 1784. aastal asutatud Võru linna ehitamiseks kasutati kive linnuse varemetest • Pärnad linnuse varemete ümbert pärinevad 1940. a. Kultuurimälestiste riiklik register

Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

Tartu linna piiril asuva mõisa hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil see paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtutega. Mõis kuulus tol ajal von Liphartide perele.Mõisa peahoone hävis 1944. a pommitamise tagajärjel. Mõisapark koos peahoone varemega ja väravahoonega on arvatud riiklike kultuurimälestiste hulka.Ala moodustab eriilmelise kompleksi: ühelt poolt suurejooneline mõisakompleks, teisalt kõrvalhoonetesse ehitatud ERM-i puiduhoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Kompleksi keskel on looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.