Tartu toomkirik

Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad

Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.

Paganamaa vaatetorn asub Raadi mäel, Haanja-Karula puhkealal, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid vaateid Paganamaa maastikule ning Lätimaa metsadele teisel pool järvede ahelikku. 2015. aastal valminud 24 meetri kõrgune puidust torn on avatud aastaringselt ning seda hooldatakse regulaarselt, tagades külastajatele mugava ja turvalise kogemuse. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.

Pühajärve Spa & Puhkekeskuse torni 25 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avaneb külastajatele suurepärane võimalus nautida Pühajärve ümbruse lummavaid maastikke igal aastaajal. Endise Pühajärve mõisahoone puittorni asemele rajatud kaasaegne klaasseintega torn, mis aastaid tegutses ka kohvikuna, pakub ainulaadselt avaraid vaateid piirkonna kaunile loodusele. Torni tipust avaneb imeline panoraamvaade Pühajärvele, Neitsijärvele ning Otepää looduspargi maalilistele metsadele ja mägisele maastikule. Lisaks tavakülastustele pakume ettetellimisel ja eelneval kokkuleppel võimalust tähistada tornis olulisi sündmusi eriti meeldejäävas keskkonnas. Olgu selleks sünnipäev, tähtpäev, romantiline üllatus, kihlus või mõni muu eriline hetk - ainulaadne miljöö muudab iga sündmuse veelgi erilisemaks. Soovi korral on siin ka võimalus teha kaugtööd või veeta rahulik hetk iseendaga.. Hea teada: Torni tippu jõudmiseks tuleb läbida 152 trepiastet.