Kirumpää linnuse varemed

1540. aastal valminud Uue-Saaluse mõisal oli mitmeid omanikke, esimesena kuulus see Reinhold Salisele, kelle järgi sai mõis ka nime (Neu Salishof). Mõisasüda asus kauni Kavadi järve idakalda kõrgel künkal. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Pärast seda Uue-Saaluse mõis riigistati, maad jagati Vabadussõjast osavõtnutele ja mõisa töölistele, kes elasid mõisas kuni nende oma majade valmimiseni. Hiljem kasutati mõisahoonet rahvapidude korraldamiseks, kahel aastal koolina ning seejärel rahvamajana. Praeguseks on säilinud üksnes varemed.

Otepää linnamägi esindab ühte Lõuna-Eesti avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse just looduspuhkuse huvilistele. Tule valluta umbes 13 000 a. vanuse Otepää linnamäe tipp ja heida pilk Otepää linnale ning seda ümbritsevale loodusele. Siin saad pidada piknikku, näha 1224.a. piiskop Hermani rajatud kivilinnuse varemeid ja uurida Eesti muinaslinnuste kaarti.11. saj. oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants ja linnamäel asus Muinas-Eesti üks tugevamaid linnuseid. Siit on leitud ka teadaolevalt vanim tulirelv Euroopas ja muistne sõjapasun. Tule avasta muinaseestlaste ajalugu!

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Hea kuulaja! Astu ajas tagasi ja lase end kaasa haarata 1217. aasta piiramislahingu keerisesse. Kuuldemäng “Jumalaga” viib sind otse Otepää linnusesse, kus käib äge vastasseis – 20 päeva kestnud lahing, milles osales Henriku Liivimaa kroonika andmetel 24 000 meest. Linnuse elanikud – äsja ristitud ugalased – seisavad silmitsi oma usuliste ja eluliste proovikividega.Vastasseisus on eestlaste ja venelaste ühendvägi, linnuse sees aga näriv nälg, janune lootus ning küsimus: kas võõrast võib usaldada? Kuula, rända ja koge omas tempos! Kestus: 40 min

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.

Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.