Põltsamaa loss

Maanteemuuseumi masinahallis on 2019. aasta juulist avatud elamuslik püsiekspositsioon „Masinate valitsemine“. Näituse juhtmõte tähistab vastuolulist võimusuhet autode ja nende juhtide vahel. Ekspositsioon koosneb kolmest alaekspositsioonist: autokultuur, liikluskasvatus ja teedemasinate väljapanek. Iga osa mõtestab autode valitsemise tähtsust ja võimalikkust erineval viisil. Masinahall - see on1500 m2 näitusepinda120 tonni masinaidTeadmisi andvad haridusprogrammidPõnevad üritusedHalli keskmist, liikluskasvatuse keskuse osa, on võimalik kohandada konverentsi- ja ürituste saaliks mahutavusega kuni 150 inimest. Lisaks pakuvad Eesti maantemuuseumis elamusi väliekspositsioon Teeaeg ning kunagise Varbuse postijaama peahoones asuv lastemuuseum ning vahelduvad näitused.

Tartu Laulupeomuuseum asub 19. sajandi klassitsistlikus hoones, kus tegutses esimese eesti laulupeo korraldaja ja rahvusteatri rajaja – Vanemuise Selts.Siin esietendus esimene eestikeelne näidend, mille autor oli Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistev naisluuletaja Lydia Koidula, kes pani sellega aluse eesti rahvusteatrile.Muuseumis saab tutvuda nii laulupeotraditsiooni kui ka Vanemuise teatri 150-aastase ajaloo ja pärandiga.Külastajat ootavad interaktiivsed elamused, VR-kogemus, õpitoad ja giidiga ekskursioonid. Lahtiolekuaegadel on avatud ka muuseumi park.

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.

Tulge arhiivi ekskursioonile!Ekskursioonide käigus tutvustame erinevaid hoidlaid, töö- ja ametiruume, samuti uurimissaale ja raamatukogusid ning mõistagi on võimalus oma silmaga näha sajanditevanuseid ja uuemaidki unikaalseid arhivaale.Soovi korral on võimalik ekskursiooni käigus tutvumiseks välja tellida kindla temaatikaga dokumente.Ekskursioonide sujuvaks läbiviimiseks soovitame grupi suuruseks kuni 20 inimest.Ekskursiooni pikkus on u 1,5 tundi. Ekskursioon on tasuta.

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Lõuna-Eestis asuv Hellenurme Veskimuuseum on viimane töökorras ajalooline vesiveski Eestis ja üks väheseid näiteid Põhjala riikides vee jõul töötavast veskist kui tööstuspärandist. Veskit külastadades satud kui ajarännakule minevikku. Külalised näevad läbi veski nelja korruse sajanditaguseid seadmeid turbiinist veskimasinateni ja veskikive, mis endiselt rukkist leivajahu jahvatavad. Leivakojas pakub veskiemand külalistele kohapeal valminud traditsioonilist eesti rukkileiba ja jutustab lugusid, mis elustavad sajanditetaguse argipäeva. 1880.a. Tartumaal ehitatud mastaapne Hellenurme mõisa veskihoone peidab üllatusi igal sammul. Lisaks töötavale veskile saavad külalised osa elamusprogrammidest ja söömaaegadest leivakojas. Võimalik on ööbida värskelt renoveeritud veskikambrites, kust avaneb vaade jõele ja järvele. Külastajad saavad imetleda veskijärve ilu ja ümbritsevat loodust.Siin saab nautida ka kultuurisündmusi ning tähistada pidulikke hetki sõprade, pere või töökaaslastega.

Laiuse Õlemuuseum ootab huvilisi aastaringselt, kus saab tutvuda muuseumi looja Aime Langi valmistatud õlest esemete püsinäitusega. Külastusprogrammi käigus saab ülevaate õle-, roo- ja kasetohust ning nendest valmistatud toodetest, mis on tehtud erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia). Õlekultuuri on Laiusel viljeletud üle 25 aasta. Kultuuripärandina on ka täna õlekultuur populaarne ja jätkusuutlik. Külastusprogramm on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurihuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks.Kuldsete kohtumisteni!