Põltsamaa loss

Tartu Ülikooli peahoone on tõeliselt silmapaistev ja ajalooliselt oluline ehitis, mis asub Tartu vanalinnas. Hoone projekteeris Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause ning see ehitati aastatel 1804–1809. Peahoone avati piduliku aktusega 3. juulil 1809. a ning sellest ajast alates on see olnud ülikooli keskseks sündmuspaigaks, kus tähistatakse kõiki olulisi pidupäevi, teadus- ja kultuuriüritusi ning kuhu koguneb akadeemiline kogukond. Peahoone klassitsistlik arhitektuur, sammastega fassaad ja väärikas siseinterjöör on kujundanud Tartut kui ülikoolilinna. Ülikooli peahoones asub valge saal, kus toimuvad kontserdid, konverentsid ja pidulikud aktused. Lisaks aule on eriline vaatamisväärsus ka pööningukorrusel asuv tudengikartser, mis pakub põnevat sissevaadet 19. sajandi tudengielu rangetesse reeglitesse. Samuti saab külastada peahoones asuvat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Peahoonet saab avastada ka ettetellimisel giidiga ekskursioonil, mida korraldab Tartu Ülikooli kunstimuuseum.

Luke mõisa keraamikatöötuba pakub võimalust võtta kaasa midagi tõeliselt erilist – enda kätega valmistatud savist ese, milles on killuke sinu enda loomingut ja mõnusat töötoakogemust. Valminud ese sobib armsaks meeneks iseendale või omanäoliseks kingituseks pereliikmele või sõbrale. Töötoas saad ise valida, millise eseme soovid valmistada ning anda sellele just endale meelepärase kuju ja ilme. Esimesel kohtumisel voolid savist valmis oma eseme, teisel korral saad selle glasuurida. Seejärel läheb töö põletusse ning valmis ese ongi peagi valmis koju kaasa võtmiseks või kingituseks.Hind sisaldab nii eseme valmistamist kui ka glasuurimist ning kõik vajalikud töövahendid on kohapeal olemas.Töötuppa saab tulla nii sõprade, pere või kolleegidega kui ka individuaalselt, eelneval kokkuleppel.

Jõgewa Militaarmuuseumis eksponeeritakse ajaloo otsingu klubi ,,Pommiauk" tegevust ning leide, mis on kokku kogutud nii Jõgevamaalt, kui ka üle Eesti. Otsingu klubi tegeleb peamiselt sõja arheoloogiaga. Muuseumis saate näha ja tutvuda väljapanekutega kiviajast kuni II Maailmasõjani. Väga suur väljapanek on relvi ja sõjatehnikat ning igapäevaseid tarbeesemeid nii igapäevaelust, tööelust, koolielust jne. Muuseum on eriline meelispaik poistele ja meestele ning loomulikult ka ajaloohuvilistele. Hea teada: pakume koolidele võimalust ajalootundide läbiviimiseks muuseumi ruumides...

Pokumaa teemapark Lõuna-Eestis, Võrumaa ja Põlvamaa piiril on loodud Edgar Valteri "Pokuraamatu" ja selle nimitegelaste ainetel. Pokude looduslikud prototüübid on tarnamättad. Pokukoda on Eesti üks unikaalsemaid palkehitisi. Giidiga avastusretkel Pokukojas tutvustame Pokumaa teemapargi loomist, anname lühiülevaade Edgar Valteri elust ja loomingust, tutvustame Pokukoja ehitust ja sisustust. Tuuri pikkus on kuni üks tund, millele on võimalik soovi korral juurde lisada pokude meisterdamine või mõni muu vahva töötuba. Lisaks tasub aega varuda ka Pokumaa loodusradadega tuvumiseks.

EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum, sahver, poiste magamistuba ning ka köstri eluruumid. Ülemisel korrusel aga asub näitusesaal, kus igakuiselt vahelduvad erinevate teemadega näitused. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.

Tuuril saab põhjaliku ülevaate Juhan Liivi elukäigust, loomingust ja temaga seotud kunstilistest tõlgendustest. Samuti saab Juhan Liivi kodutalus kogeda miljööd, milles elas 19. sajandi eesti talurahvas. Giidituuril anname ülevaate piirkonnale iseloomuliku kolme kultuuri koosmõjust. Ühendatud on kaks peamist suunda: eesti talupoja elu ning Juhan Liivi elu ja looming Eesti kultuuri kontekstis. Tutvustatakse taluhooneid, esemeid ja nende funktsioone. Talurahva elu raamistikus selgub, millistest tingimustes võrsus Juhan Liiv. Samuti on muuseumi näitustel ka kaasaaegsed lahendused, mille abil saad minna Juhan Liivi kui looja mõttemaailma. Vastavalt grupi valmisolekule ja huvile on võimalik teemasid varieerida. Giigituure pakume enamasti vaid ette tellimisel.

Kogo galerii on rahvusvaheliselt tegutsev kaasaegse kunsti galerii Tartus, Aparaaditehases. Galerii keskendub noorema põlvkonna kunstnikele ning toetab nende rahvusvahelist nähtavust, tutvustades loomingut laiemale publikule. Kogo missiooniks on soodustada vaba loomet, interdistsiplinaarsust, fantaasiat ja uudseid ideid ning algatada ja hoida loovaid suhteid, koondades nii loomeinimesi kui ka kunstihuvilisi kogukonda. Galerii mitmekülgne näituseprogramm keskendub nii kunstnike sooloprojektidele kui ka kuraatorite koostöös valminud näitustele. Lisaks näitustele korraldab Kogo galeriis mitmekesiseid publikuprogramme. Galerii kaasab oma tegevusse ka eksperte erinevatest valdkondadest, et arendada dialoogi ühiskonnas oluliste teemade üle. Kogo galerii pakub külastajatele mitmeid kunstielamusi, sealhulgas näituseid ja kunstimüüki, kunstiteoste renti eriliseks sündmuseks, galeriituure gruppidele, galeriiruumi renti erisündmuste jaoks ning kureerimist ja nõustamist kunstikogujatele.