Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.
14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!
Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.
Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.
Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.
Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.
Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.
Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad