Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.
Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.
Nõo alevikust leiate vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistliku õigeusukiriku.Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal. Kiriku sisearhitektuur on lihtne, ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. Nõo Püha Kolmainu koguduses toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval.
14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!
Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.
Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.
Tartu Peetri kirik on üks Lõuna-Eesti kauneimaid neogooti stiilis luteri pühakodasid, mis rajati 19. sajandi lõpul kasvava eestikeelse kogukonna vaimseks koduks. Arhitekt Viktor Schröteri loodud kirik paistab silma oma 56,5 meetri kõrguse torniga ning võimsa tellisfassaadiga, mis kujundas ümber kogu Ülejõe linnaosa ilme. Kirikusaal on valgusküllane ja avar, tähelepanuväärse kolmekorruselise interjööriga. Puidust rõdud ja neogooti kaared annavad ruumile soojuse ja väärika rütmi, luues mulje tõelisest linnakatedraalist. Külastajad saavad imetleda Johann Köleri altarimaali „Kutsuv Kristus“ (1897) ning kuulata 19. sajandi lõpust pärineva 22 registriga orelit, mis teevad Peetri kirikust ühe Tartu hinnatuima kontserdipaiga suurepärase akustikaga. Kirik rajati Eesti esimese üldlaulupeo lähistele ning on olnud oluline osa eestlaste kultuuri- ja kogudusloost alates selle nurgakivi asetamisest 1882. aastal.
Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.