EELK Urvaste Püha Urbanuse kirik koos lähedal asuva kalmistuga on üks kaheksast Vana-Võromaa ajaloolisest kihelkonnakeskusest. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Praegune, 1889.aastal pühitsetud kirik, on gooti stiilis kolmelööviline basiilika. Sellest perioodist pärineb ka kogu kiriku sisustus. Kiriku kellad on aastast 1832 ja praegu kasutusel olev vendade Kriisade ehitatud orel 1938.aastast. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud kollase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse.
Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.
Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.
Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Shurin. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. koos kammersaaliga.Hea teada: *Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona; *Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.Kirik-kammersaal on kena kontserdipaik linna südames, kus toimuvad eriilmelised sündmused läbi aasta.
Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.
Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.
Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.
EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.