• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Jätkusuutlikkus
    • Ilm ja aastaajad
    • Transport
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Sihtasutusest
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Kultuur ja ajalugu
  • Arhitektuur ja ajalugu
  • Kirikud

Miikse kirik

Setomaa vald, Võru maakond, 65319

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti.
Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri.
Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid. 
 

Mugavused

  • Parkimine tasuta

Lahtiolekuajad

Aastaringselt

Eeltellimisel

Kontakt

  • +372 5193 0638

Lingid

www.eoc.ee

Vaata lisaks

  • Kirikud

Liphardtide hauakabel

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

  • Kirikud

Kursi Maarja-Eliisabeti kirik

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit.Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817.Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

  • Kirikud

Tartu Püha Georgi (Jüri) kirik

Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.

  • Kirikud

Ilmjärve õigeusu kirik

Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

  • Kirikud

Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kirik

Mõniste Ritsiku kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teine (1855), vanim on Võru Ekateriina kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peab kogudus iga aasta 24. juunil. Mõniste-Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel. Kuna aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonnakool ja kolm abikooli.

  • Kirikud

Obinitsa kirik ja kalmistu

Obinitsa kirik on ehitatud sügaval Nõukogude ajal: 1952. aastal, mil riiki juhtis Stalin. Rahva soov uue pühakoja järgi (vana kirik anti koolile) oli nii suur, et sai poliitikast jagu. Obinitsa kirikupüha on 19. augustil peetav paasapäev – Issanda muutmise püha ‒ ja see toob külla tuhandeid inimesi, kes mälestavad oma esivanemaid ja veedavad aega koos suguseltsiga.Obinitsa kalmistule on järjepanu maetud vähemalt 1500 aastat. Vanimad on surnuaia lääneosas paiknevad kääpad. Parkmetsalaadsel kalmistul puhkavad tuntud seto lauluema Hilana Taarka ja Obinitsa muuseumi looja Lidia Sillaots.

  • Kirikud

Nõo Püha Laurentsiuse kirik

Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.

  • Kirikud

Mustvee Betaania kogudus

Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921 aastal.Kirikul on tegus liikmeskond, kes käib aktiivselt koos.Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00.Neljapäeviti kell 19.00 toimub ülistus ja palveõhtu.Igal teisipäeval on palvehommik kell 06.30-07.15.Kirikus toimub tihti teemaõhtuid ja kontserte.Kõik huvilised on oodatud!

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com