• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Jätkusuutlikkus
    • Ilm ja aastaajad
    • Transport
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Sihtasutusest
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Kultuur ja ajalugu
  • Arhitektuur ja ajalugu
  • Kirikud

Miikse kirik

Setomaa vald, Võru maakond, 65319

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti.
Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri.
Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid. 
 

Mugavused

  • Parkimine tasuta

Lahtiolekuajad

Aastaringselt

Eeltellimisel

Kontakt

  • +372 5193 0638

Lingid

www.eoc.ee

Vaata lisaks

  • Kirikud

Äksi Andrease kirik

Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.

  • Kirikud

Kursi Maarja-Eliisabeti kirik

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit.Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817.Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

  • Kirikud

Laiuse Püha Jüri kirik

Laiuse kirik asub Jõgevamaal, Laiuse külas.Laiuse kirikut mainiti esmakordselt 1319. aastal. Kirik purustati Liivi, Poola-Rootsi ja Põhjasõja ajal ning ehitati taas üles. Algeselt tornita kolmelööviline kodakirik on ehitatud kohalikust paest, nurgad silmapaistvalt suurtest paekvaadritest. Torn, mis II maailmasõjas hävis, taastati 1970. aastal. Hoone rastaureeriti 2000-2001. aastal.Lisaks jumalateenistustele toimuvad kirikus regulaarselt külaliskontserdid ning jumalateenistus igal pühapäeval kell 13.00.

  • Kirikud

Rõuge Maarja kirik

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

  • Kirikud

Mustvee luteri kirik

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri saalkirik, mille nurgakivi panemine toimus taevaminemise pühal 1877. aastal. Suurte takistuste, õnnetuste ja raha puudumise kiuste valmis kirik 1880 aastal.Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.Mustvee kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühap. kell 10.30 ning kuu viimasel pühapäeval kell 17.00.Kirikus korraldatakse imelisi kontserte ja ülesastumisi.

  • Kirikud

Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik

Maakividest ehitatud Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ning pärast sõda kasutati hoonet algul laona ja hiljem võimlana. Pärast taasiiseseisvumist kirik renoveeriti, 1995.a. valmis kiriku juurdeehitus ning taaspühitseti 2005.aastal. Suviti on kirik avatud ka teeliste kirikuna. Hea teada: kirik on algusest peale ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

  • Kirikud

Tartu vanausuliste palvemaja

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

  • Giidiga tuurid
  • Kirikud

Varnja vanausuliste palvemaja

Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com