Varnja vanausuliste palvemaja

Piusa koobaste heledasse liivakivisse kaevatud tunnelid on kahtlemata Vana-Võromaa üks tuntuim turismimagnet. Juba mitu aastat ootab siin külastajaid vahva nahkhiirekujuline külastuskeskus. Piusa külastuskeskuses on kohvik, seminariruum, meisterdamisruum, kinosaal ja arvukalt eksponaate. Külalised saavad kinosaalis vaadata filmikest nahkhiirtest, koobaste tähtsaimatest elanikest, ning seejärel suunduda koos keskuse giidiga Muuseumikoopa vaateplatvormile. Suvel koobastes nahkhiiri pole, sest nad tulevad siia vaid talvituma. Siinsamas Muuseumikoopa taga on Piusa liivakarjäär, Eesti suurim liivakast. Piusa külastuskeskus ja maalilised liivamäed pakuvad ainulaadset elamust, kus loodus ja ajalugu põimuvad – siin saab avastada endiste klaasiliivakaevanduste salapäraseid koopaid ning nautida Eestimaa kauneimaid vaateid liivakarjäärile. Piusa liivamäed oma järskude nõlvade ja liivakivipaljanditega on justkui looduslik seikluspark, mis lummab nii matkahuvilisi kui ka fotograafe.

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Kogo galerii on rahvusvaheliselt tegutsev kaasaegse kunsti galerii Tartus, Aparaaditehases. Galerii keskendub noorema põlvkonna kunstnikele ning toetab nende rahvusvahelist nähtavust, tutvustades loomingut laiemale publikule. Kogo missiooniks on soodustada vaba loomet, interdistsiplinaarsust, fantaasiat ja uudseid ideid ning algatada ja hoida loovaid suhteid, koondades nii loomeinimesi kui ka kunstihuvilisi kogukonda. Galerii mitmekülgne näituseprogramm keskendub nii kunstnike sooloprojektidele kui ka kuraatorite koostöös valminud näitustele. Lisaks näitustele korraldab Kogo galeriis mitmekesiseid publikuprogramme. Galerii kaasab oma tegevusse ka eksperte erinevatest valdkondadest, et arendada dialoogi ühiskonnas oluliste teemade üle. Kogo galerii pakub külastajatele mitmeid kunstielamusi, sealhulgas näituseid ja kunstimüüki, kunstiteoste renti eriliseks sündmuseks, galeriituure gruppidele, galeriiruumi renti erisündmuste jaoks ning kureerimist ja nõustamist kunstikogujatele.

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Shurin. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. koos kammersaaliga.Hea teada: *Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona; *Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.Kirik-kammersaal on kena kontserdipaik linna südames, kus toimuvad eriilmelised sündmused läbi aasta.

Muinasjutuline Alatskivi loss ootab avastamist Lõuna-Eestis, vaid umbes 40 km Tartust. Lossis rändad ajas tagasi 19. sajandisse, tutvud aadlipere elu ja mõisa igapäevaga ning kohtud teenijatega, kes sada aastat tagasi siin töötasid, kes on keldrikorrusel vahakujude abil ellu äratatud. Lossigiidid jutustavad haaravaid lugusid ning külastajad saavad ise käed külge panna keraamikakojas, valmistades isikliku suveniiri. Kolmel korrusel kulgeva näitusega tutvumiseks varu vähemalt poolteist tundi. Lossi kolmandal korrusel asub helilooja Eduard Tubina muuseum, mis tutvustab ühe Eesti tuntuima muusiku elu ja loomingut. Lossi kõrval olev endine sõiduhobuste tall annab ülevaate mõisa majandamisest ja igapäevasest toimimisest. Alatskivi loss on osa Sibulatee piirkonnast, mida saab avastada ka National Geographicu säravkollase akna kaudu. Jaluta lossipargis, naudi loodust Alatskivi matkarajal, ööbi romantilistes lossi sviitides ja maitse kohalikke roogi lossi restoranis.

Kui mujal Eestis peetakse jõule detsembris, siis Setomaal tähistatakse Kristuse sündimise püha jaanuaris ja nimigi on teine - talsid. Igal aasta jaanuaris saab Värska talumuuseumis kuulda, kuidas setod talsipühi peavad, mida tähendab kristotamine, kuidas saadakse "hõbedavett" ja mis on hunnar. Programmis on ka pühadega seotud meisterdused ning viimaks valmib suures ahjus ka midagi õige maitsvat. Lisaks on Värska Talumuuseumis ka loomapere, keda saab tervitama minna. Programm sobib ideaalselt gruppidele suuruses 15-20 inimest. Vajadusel kohandatav ka suurematele gruppidele.

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.