Tartu vanausuliste palvemaja

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

Tartu Pauluse kirik on ainulaadne, sest see on ainus juugendstiilis pühakoda Eestis. Kirikus on näha rahvusromantiline ja geomeetriline kujundus. Lisaks on kirik kuulus oma kahe teraskella poolest, mis on valmistatud 1922. Saksamaal. Klaasist kupliga kellatornist avaneb lummav vaade Tartu linnale. Kellatorni pääseb treppidest, teel torni saab tutvuda väikse galeriiga, mis jutustab kiriku ajalugu. Kiriku torni külastus on lisatus eest. Kirikus on kolumbaarium, krüpt ja raamatupood. Lisaks on võimalik tellida kiriku tuur, privaatne orelikontsert ning toitlustus kiriku köögist.

Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.

Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Võhandu jõe kaldal asuv Püha Sakariase ja Elisabethi apostliku õigeusu kirik Räpinas on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis. Kirik ehitati aastatel 1829–1833 ja pühitseti aastal 1834. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin.Hoone väliskujundus on klassitsistlik, leidub karniise ja rustikat. Sisekujunduses torkab silma lihtne 19. sajandi ikonostaas.Koguduse esimene preester oli Feodorov Anisim preester.Külasta ka kiriku virtuaaltuuri.

Obinitsa kirik on ehitatud sügaval Nõukogude ajal: 1952. aastal, mil riiki juhtis Stalin. Rahva soov uue pühakoja järgi (vana kirik anti koolile) oli nii suur, et sai poliitikast jagu. Obinitsa kirikupüha on 19. augustil peetav paasapäev – Issanda muutmise püha ‒ ja see toob külla tuhandeid inimesi, kes mälestavad oma esivanemaid ja veedavad aega koos suguseltsiga.Obinitsa kalmistule on järjepanu maetud vähemalt 1500 aastat. Vanimad on surnuaia lääneosas paiknevad kääpad. Parkmetsalaadsel kalmistul puhkavad tuntud seto lauluema Hilana Taarka ja Obinitsa muuseumi looja Lidia Sillaots.

Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Mõniste Ritsiku kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teine (1855), vanim on Võru Ekateriina kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peab kogudus iga aasta 24. juunil. Mõniste-Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel. Kuna aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonnakool ja kolm abikooli.