Ilmjärve õigeusu kirik

Laiuse kirik asub Jõgevamaal, Laiuse külas.Laiuse kirikut mainiti esmakordselt 1319. aastal. Kirik purustati Liivi, Poola-Rootsi ja Põhjasõja ajal ning ehitati taas üles. Algeselt tornita kolmelööviline kodakirik on ehitatud kohalikust paest, nurgad silmapaistvalt suurtest paekvaadritest. Torn, mis II maailmasõjas hävis, taastati 1970. aastal. Hoone rastaureeriti 2000-2001. aastal.Lisaks jumalateenistustele toimuvad kirikus regulaarselt külaliskontserdid ning jumalateenistus igal pühapäeval kell 13.00.

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva kirik on ajaloolise Võrumaa vanimaid kirikuid. Kirikus on haruldusteks vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Kiriku torni tipus, nagu paljudel teistel Vana-Võromaa kirikutel on kukk (kikas).Huvitav teada: legendi järgi hoiab kiriku võtit kiriku seina sisse müüritud põlvitav Maarja-nimeline tüdruk. Jumalateenistus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Video Põlva Maarja kirikust

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.