Tartu Püha Georgi (Jüri) kirik

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva kirik on ajaloolise Võrumaa vanimaid kirikuid. Kirikus on haruldusteks vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Kiriku torni tipus, nagu paljudel teistel Vana-Võromaa kirikutel on kukk (kikas).Huvitav teada: legendi järgi hoiab kiriku võtit kiriku seina sisse müüritud põlvitav Maarja-nimeline tüdruk. Jumalateenistus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Video Põlva Maarja kirikust

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.

Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.

Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Tule vaatama üht Eesti suurimat ja vanimat maakirikut – Võnnu kirikut.Kirik ehitati 1232 - 1236 piiskop Hermanni korraldusel ja on üks vanimaid säilinud ehitisi Eestis. Hoonele ehitati juurde torn 18. saj, ristehitis 19 saj. Altaril on maal "Kristus ristil", mille maalis Peterburi Keiserliku Kunstiakadeema professor Otto F. T. von Möller 1873. Huvitav teada:*Võnnu kiriku orelit (1895) peetakse üheks selgema kõlaga instrumendiks Eestis. *Kirikus on Borodino lahingus langenud aadlimehe R. von Nolckeni monument (P. Triscorni). *Suursugune Võnnu kirik on sobiv paik laulatustalituste jaoks.