Urvaste kirik ja kalmistu Uhtjärve kaldal

Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist.Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.

Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.

Elva kirik mändide all on koht, kust saab leida rahu, vaikust ja vaimset tuge. Kiriku interjöör on rõhutatult tagasihoidlik. Eriline ja silmapaistev osa selles pühakojas on altarit kaunistav vitraažaken, kus on kujutatud kuningate kummardamist vastsündunud Kristuse ees. See värvilisest klaasist vitraažaken on omaette kunstiteos, mille valgus loob kirikusse hubase atmosfääri palvusteks ja mõtisklusteks.Esimese ilmasõja keerises jäi pühakoja ehitus pooleli. Jumalakoda sai valmis kohaliku rahva jõul 1920. aastal, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal pühitsetud kirikuks.

Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.

Tartu Peetri kirik on üks Lõuna-Eesti kauneimaid neogooti stiilis luteri pühakodasid, mis rajati 19. sajandi lõpul kasvava eestikeelse kogukonna vaimseks koduks. Arhitekt Viktor Schröteri loodud kirik paistab silma oma 56,5 meetri kõrguse torniga ning võimsa tellisfassaadiga, mis kujundas ümber kogu Ülejõe linnaosa ilme. Kirikusaal on valgusküllane ja avar, tähelepanuväärse kolmekorruselise interjööriga. Puidust rõdud ja neogooti kaared annavad ruumile soojuse ja väärika rütmi, luues mulje tõelisest linnakatedraalist. Külastajad saavad imetleda Johann Köleri altarimaali „Kutsuv Kristus“ (1897) ning kuulata 19. sajandi lõpust pärineva 22 registriga orelit, mis teevad Peetri kirikust ühe Tartu hinnatuima kontserdipaiga suurepärase akustikaga. Kirik rajati Eesti esimese üldlaulupeo lähistele ning on olnud oluline osa eestlaste kultuuri- ja kogudusloost alates selle nurgakivi asetamisest 1882. aastal.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.