• Kultuur ja ajalugu
  • Arhitektuur ja ajalugu
  • Kirikud

Urvaste kirik ja kalmistu Uhtjärve kaldal

Antsla vald, Võru maakond, 66512

EELK Urvaste Püha Urbanuse kirik koos lähedal asuva kalmistuga on üks kaheksast Vana-Võromaa ajaloolisest kihelkonnakeskusest. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Praegune, 1889.aastal pühitsetud kirik, on gooti stiilis kolmelööviline basiilika. Sellest perioodist pärineb ka kogu kiriku sisustus. Kiriku kellad on aastast 1832 ja praegu kasutusel olev vendade Kriisade ehitatud orel 1938.aastast. 
Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud kollase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse.

Mugavused

  • Parkimine tasuta

Vaata lisaks

  • Kirikud

Nõo Püha Laurentsiuse kirik

Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.

  • Kirikud

Tartu Katolik Kirik

Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.

  • Kirikud

Vastseliina kirik

EELK Vastseliina Katariina kirik pühitseti 1772. a. Aastatel 1899-1901 ehitati suur osa kirikust arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber, pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. 1911. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad. See on vendade Kriisade esimene, 24 registriga kontsertorel (renoveeriti aastatel 2002-2004). 1922. aastal sai kirik uue altari ja altarimaali (arvatavasti Tartu kunstnik Krüger) Naised Jeesuse haual. Hea teada: Jumalateenistus toimub pühapäeviti algusega kell 12:00. Täpsem info kodulehel teadete all.

  • Kirikud

Valga Jaani kirik

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

  • Kirikud

EVKL Kükita vanausuliste palvela

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.