Saatse kirik

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.

Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad

Tartu Peetri kirik on üks Lõuna-Eesti kauneimaid neogooti stiilis luteri pühakodasid, mis rajati 19. sajandi lõpul kasvava eestikeelse kogukonna vaimseks koduks. Arhitekt Viktor Schröteri loodud kirik paistab silma oma 56,5 meetri kõrguse torniga ning võimsa tellisfassaadiga, mis kujundas ümber kogu Ülejõe linnaosa ilme. Kirikusaal on valgusküllane ja avar, tähelepanuväärse kolmekorruselise interjööriga. Puidust rõdud ja neogooti kaared annavad ruumile soojuse ja väärika rütmi, luues mulje tõelisest linnakatedraalist. Külastajad saavad imetleda Johann Köleri altarimaali „Kutsuv Kristus“ (1897) ning kuulata 19. sajandi lõpust pärineva 22 registriga orelit, mis teevad Peetri kirikust ühe Tartu hinnatuima kontserdipaiga suurepärase akustikaga. Kirik rajati Eesti esimese üldlaulupeo lähistele ning on olnud oluline osa eestlaste kultuuri- ja kogudusloost alates selle nurgakivi asetamisest 1882. aastal.

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

Võhandu jõe kaldal asuv Püha Sakariase ja Elisabethi apostliku õigeusu kirik Räpinas on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis. Kirik ehitati aastatel 1829–1833 ja pühitseti aastal 1834. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin.Hoone väliskujundus on klassitsistlik, leidub karniise ja rustikat. Sisekujunduses torkab silma lihtne 19. sajandi ikonostaas.Koguduse esimene preester oli Feodorov Anisim preester.Külasta ka kiriku virtuaaltuuri.

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Shurin. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. koos kammersaaliga.Hea teada: *Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona; *Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.Kirik-kammersaal on kena kontserdipaik linna südames, kus toimuvad eriilmelised sündmused läbi aasta.

Elva kirik mändide all on koht, kust saab leida rahu, vaikust ja vaimset tuge. Kiriku interjöör on rõhutatult tagasihoidlik. Eriline ja silmapaistev osa selles pühakojas on altarit kaunistav vitraažaken, kus on kujutatud kuningate kummardamist vastsündunud Kristuse ees. See värvilisest klaasist vitraažaken on omaette kunstiteos, mille valgus loob kirikusse hubase atmosfääri palvusteks ja mõtisklusteks.Esimese ilmasõja keerises jäi pühakoja ehitus pooleli. Jumalakoda sai valmis kohaliku rahva jõul 1920. aastal, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal pühitsetud kirikuks.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.