Mälestustahvel Soome Põhja Poegadele

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Jõgeva linnas asub omanäoline veetornist ümberehitatud vaateplatvormiga kirikutorn, mille juures asub ka kogukonnakeskus Kaunite Kunstide Kodu.Kuuekorruselise Jõgeva kirikutorni vaateplatvormist, kuhu pääseb mööda keerdtreppe, paistavad ilusa ilmaga suur osa Jõgeva linnast ja Vooremaa maastik koos selle kõrgeima voore Laiuse mäega. Kaunite Kunstide Kodus toimuvad erinevad sündmused ja kontserdid. Samuti on võimalik tellida ruume erinevateks üritusteks.Jälgige Jõgeva koguduse kodulehe infot, seal ülevaade kirikutorni lahtiolekuaegadest.

Legend räägib Roosa mõisa omanikust, kes merehädas olles olla lubanud pääsemise korral kiriku ehitada. Pääsenud õnnelikult, täitiski ta oma lubaduse ning 1735. aastal sai Roosa oma esimese kiriku. Praegune EELK Roosa Jakobi kirik valmis 1893. a (arhitekt R. Guleke). Maakivist seintes on kaaraknad ja tellisdekoor, 4-tahuline torn kolmnurk-viiludega. Altarimaal on tuntud baltisaksa kunstnikult Rudolf Julius von zur Mühlenilt,vana altarimaal pärineb praegusele pühakojale eelnenud puukirikust (1848) nagu ka Riias valatud kirikukell (1847). Orel on vendade Kriisade esimene kirikuorel aastast 1900.

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.