Pindi kirik Lasvas

Rannus asuv Apostliku Õigeusu Kirik (Rannu õigeusukirik) ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Seetõttu kutsutakse kirikut ka Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirikuks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961 ning hoone võeti kasutusse Rannu sovhoosi laohoonena. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone ning kirikut on varasemalt hea akustika tõttu kasutatud ka kontserdipaigana.Praegu kirikut jumalateenistusteks ei kasutata.

Tartu Jumalaema Uinumise ehk Uspenski katedraali hakati ehitama pealePõhjasõda Peeter I käsul ning pühitseti 1783. aastal. Kirik rajati dominikaanlaste kloostrikiriku vundamendile esialgu ristikujulisena ja ehitati nelinurkseks 1840. aastal. Huvitav teada: - Laiendamise käigus rajati kirikusse märtrisurma läinud püha Isidori kabel. - 80 aastat tagasi hukkasid enamlased Krediidikassa keldris 19 süütut inimest. Uspenski kirikusse on maetud ohvrid - ülempreestrid Bleive ja Bežanitski.

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

Rannu kirik on üks Eesti vanim kihelkonna kirik. Pühendatud Pühale Martinile jääb kirik Eesti palverännuteele, mis algab Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliina piiskoplinnuses. Teelised saavad kirikuaias vaimujõudu koguda ka palvepingil. Võimalus on minna ka üles kirikutorni, kust avaneb kordumatu vaade kaunile Võrtsjärvele ja kogu ümbruskonnale. Rannu kiriku imeilusas pargis asub ka kirjanik Mats Traadile pühendatud ja arstiteadlase ja füsioloogi Nikolai Pärna pink. Mõlema pingi autor on Anni Käärst. Rannu kirikuaias on filmitud ka öine lahing mängufilmist „Nimed marmortahvlil" (2002.a.) Kirikut saab külastada pühapäeviti kell 14.00 jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921 aastal.Kirikul on tegus liikmeskond, kes käib aktiivselt koos.Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00.Neljapäeviti kell 19.00 toimub ülistus ja palveõhtu.Igal teisipäeval on palvehommik kell 06.30-07.15.Kirikus toimub tihti teemaõhtuid ja kontserte.Kõik huvilised on oodatud!

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad