Tartu Jaani kirik

Põlva Kultuurikeskuse katuseterrassidel asub kauni vaatega vaba aja veetmise paik - Taevapark. See sobib ideaalselt nii lihtsalt külastuseks aga ka loengute, seminaride ja kontserdite korraldamiseks. Siin on erinevatel tasapindadel suvelava ja kohvikuala, vaateplatvorm ja päikeseterrass. Taevapargi külastuseks palume kindlasti ette helistada! Põlva Kultuurikeskus on suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja ning erinevate sündmuste (sh konverentsid, seminarid) korraldamise koht Põlvamaal. Siin asuvad lisaks katusel asuvale Taevapargile kontserdi- ja teatrisaalid, seminariruumid, galeriiruumid, pöördlavaalune Underground, kohvikuruumid katusel ja siseruumis (avatud ettetellimisel ning sündmuste aegadel). *Põlva Kultuurikeskus avati 28. juunil 1991 (arhitekt: Hans Kõll), katuseterrassidel asuv "Taevapark" valmis 2024. aastal, mil Tartu ja Lõuna-Eesti kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

EELK Vastseliina Katariina kirik pühitseti 1772. a. Aastatel 1899-1901 ehitati suur osa kirikust arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber, pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. 1911. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad. See on vendade Kriisade esimene, 24 registriga kontsertorel (renoveeriti aastatel 2002-2004). 1922. aastal sai kirik uue altari ja altarimaali (arvatavasti Tartu kunstnik Krüger) Naised Jeesuse haual. Hea teada: Jumalateenistus toimub pühapäeviti algusega kell 12:00. Täpsem info kodulehel teadete all.

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist.Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.

Võru Ekaterina kiriku ehitamist alustati 1793. aastal Vene keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Kiriku projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Ristkülikukujulise põhiplaani, toeka kellatorni, kõrgel asetseva kuplitaolise haritorniga kirikut kaunistavad kaaraknad petikniššides. Klassitsistlikus stiilis kirik valmis 1804. aastal pühak Suurkannataja Ekaterina auks. 2008.a. taastati kiriku piiriaed ja rajati kunstnik Marje Ernitsa pühakirjapanoraam.

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri saalkirik, mille nurgakivi panemine toimus taevaminemise pühal 1877. aastal. Suurte takistuste, õnnetuste ja raha puudumise kiuste valmis kirik 1880 aastal.Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.Mustvee kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühap. kell 10.30 ning kuu viimasel pühapäeval kell 17.00.Kirikus korraldatakse imelisi kontserte ja ülesastumisi.

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Nõo alevikus ootab teid ainus ehedalt keskaegsete võlvidega (13. sajand) maakirik Lõuna-Eestis. Kirikul on puidust haritorn (1817) ja 19. sajandi pseudogooti sisustus. Kirikust leiate keskaegsed sillusekivid, Tõnis Grenzsteini altarimaali "Kristus ristil" (1895), neli puidust apostlikuju (Jaan Koort, 1910), kaks orelit, Walcker (suur, 1890) ja Müllverstedt (väike, 1903) ning koguduse kauaaegse õpetaja, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) rinnakuju.Nõo kirik osaleb suvekuudel Eesti Kirikute Nõukogu projektis "Teeliste kirikud".Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.