Tartu Jaani kirik

Otepää talvekirik on ehitatud ümber vana kirikumõisa abihoonest ning kasutusel pühakojana peamiselt talvisel perioodil. See on väike õdus kirik, mis valminud tänu soomlaste, Otepää sõprusvalla Vihti koguduse toetusele. Kirik on pühitsetud 1992, Soome Iseseisvuspäeval 6. detsembril ja selle pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta pühendatud põhjusel, et nõukogude korra ajal hoidsid just nemad oma väikesest palgast kirikut hinges. Talvekiriku kõrval asuvas pastoraadihoones on õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem sai Eesti riigilipp. Praegugi on selles majas lipu lugu tuvustav Eesti lipu muuseum.

Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.

Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit.Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817.Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921 aastal.Kirikul on tegus liikmeskond, kes käib aktiivselt koos.Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00.Neljapäeviti kell 19.00 toimub ülistus ja palveõhtu.Igal teisipäeval on palvehommik kell 06.30-07.15.Kirikus toimub tihti teemaõhtuid ja kontserte.Kõik huvilised on oodatud!

Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.