Põlva Kultuurikeskuse Taevapark

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Rõuge Ööbikuorg on üks Lõuna-Eesti kauneimaid paiku. Sügav salapärane org, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika. Rõuge vaatetorn „Pesapuu" meenutab välimuselt kahe linnupesaga puud. Teose idee autoriks on arhitekt Karmo Tõra ja torni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel).Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaa maastikule. Vaatetorni külastades tasub kindlasti käia vaatamas matkaraja äärde jäävaid vesioinaid ja võimalusel piiluda sisse ka hüdrotöökoda-muuseumi. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt, kuid tutvu torni juures kindlasti ka külastaja meelespeaga.

Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada.Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna) kuhu tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Nelja tasandilisest vaatetornist avaneb imeline vaade Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Siit läheb mööda nii Tartu maraton kui Kekkose matkarada, torni juures on pikniku plats ja lõkkekoht. Hea teada: Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks ning see on ka UNESCO maailmapärandisse kuuluva Struve meridiaanikaare üks signaalpunkte, kus 1816-1819 mõõdistusi teostati.

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.