Elva kirik

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.

Nõo alevikust leiate vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistliku õigeusukiriku.Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal. Kiriku sisearhitektuur on lihtne, ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. Nõo Püha Kolmainu koguduses toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval.

Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.

Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Tartu Pauluse kirik on ainulaadne, sest see on ainus juugendstiilis pühakoda Eestis. Kirikus on näha rahvusromantiline ja geomeetriline kujundus. Lisaks on kirik kuulus oma kahe teraskella poolest, mis on valmistatud 1922. Saksamaal. Klaasist kupliga kellatornist avaneb lummav vaade Tartu linnale. Kellatorni pääseb treppidest, teel torni saab tutvuda väikse galeriiga, mis jutustab kiriku ajalugu. Kiriku torni külastus on lisatus eest. Kirikus on kolumbaarium, krüpt ja raamatupood. Lisaks on võimalik tellida kiriku tuur, privaatne orelikontsert ning toitlustus kiriku köögist.