Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.
Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.
Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.
Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.
Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.
Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.
Nõo alevikust leiate vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistliku õigeusukiriku.Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal. Kiriku sisearhitektuur on lihtne, ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. Nõo Püha Kolmainu koguduses toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval.
Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.