Historitsistlikus stiilis, punastest ja kollastest tellistest ehitatud viiekupliline ja kellatorniga jumalakoda on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Kirik on nimetatud Tartu preestermärtri Issidori järgi. Kirik ehitati 1897–1898 ja pühitseti sisse 1898. Hoone arhitekt on Vladimir LunskiJumalakoda ehitati 1896. aastal õigeusklike venelaste ja lätlaste moodustatud koguduse tarbeks.
Otepää Maarja luteri kirik esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele soovitatakse. Otepää Maarja kirik on ajalooliselt seotud Eesti riigilipuga ning seda on kiriku fassaadil ka eksponeeritud. Kiriku pastoraadihoones pühitseti 4. juunil 1884. a sini-must-valge Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, millest hiljem sai rahvuslipp ja aastal 1991 Eesti riigilipp. Hea akustikaga kirik on uus-gooti stiilis. Altarimaal "Kristus ristil" pärineb aastast 1880 ning Kessleri orel 1853. aastast. Suviti on kiriku uksed teelistele avatud .
Pindi Jaani kirik on ehitatud arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Kiriku pühitsemine toimus aastal 1881. Kirikuhoone lääneosas on massiivne torn, kirdes käärkamber. Altarimaal on koopia Rõuge kiriku Rudolf von zur Mühleni altarimaalist "Jeesus ristil". 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel. Kiriku juures kalmistul asub Vabadussõjas langenud kapten Friedrich Vreemani (1894-1919) haud ja mälestussammas. Huvitav teada: Pindi kirikus teenis kuni 2004. aastani Laine Villenthal, kes ordineeriti esimese naisena Eestis kirikuõpetajaks.
EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.
Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921 aastal.Kirikul on tegus liikmeskond, kes käib aktiivselt koos.Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00.Neljapäeviti kell 19.00 toimub ülistus ja palveõhtu.Igal teisipäeval on palvehommik kell 06.30-07.15.Kirikus toimub tihti teemaõhtuid ja kontserte.Kõik huvilised on oodatud!
Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.
Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.
Praegune Hargla kivist kirik valmis 1821. aastal. 1873–1874 tehti kirikule suuremad aknad, kõrge ja kaunis tahvelstiilne lagi, kivist torn ning juurdeehitusena avar altariruum koos võidukaarega. Säilinud on algupärased välisuksed ning ažuurne ehisraamistikku meenutav aknakujundus. Kirikuruum koosneb traditsiooniliselt kolmest osast. Neorenessansi laadis tahvellaega pikihoonest, koorist ja polügonaalsest lõpmikust. Sisustuses neogooti nikerdaltar maaliga "Ristilt mahavõtmine".Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.