Otepää Maarja luteri kirik

Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.

Tule tutvu tänapäevase ja avara Tartu Salemi Baptistikoguduse kirikuga. Kirikuhoone avati 2000. aastal. Arhitekt on Maarja Nummert. Tartu Salemi Baptistikoguduse kirikus asub Tartu ainus barokkorel. Olete oodatud nautima kontserte ligi 400 inimest mahutavasse hea akustikaga kirikusaali. Salemi kirikus on jumalateenistus pühapäeviti kell 11, eestpalveteenistus neljapäeviti kell 18.Hea teada: Kirik pakub teelistele peavarju.

Olete oodatud imetlema gootilikku punastest tellistest pühakoda (arhitekt Wilhelm Schilling). Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik on Tartu ainus roomakatoliku kirik. Nurgakivi asetati 1862. a ning sisse õnnistati kirik 1899. a. Kõrgete võlvidega kirikusaalist leiate Ernst Friedrich von Liphardti altarimaali "Neitsi Maarja Jeesuslapsega" (1905) ning suure pärnapuust krutsifiksi (1935). Huvitav teada: 1894. aastal, mil preester Friedrich Zhyskar hakkas kiriku ehitamiseks annetusi koguma, annetas isegi keiser Nikolai II kiriku ehituseks 3000 rubla.

Maakividest ehitatud Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ning pärast sõda kasutati hoonet algul laona ja hiljem võimlana. Pärast taasiiseseisvumist kirik renoveeriti, 1995.a. valmis kiriku juurdeehitus ning taaspühitseti 2005.aastal. Suviti on kirik avatud ka teeliste kirikuna. Hea teada: kirik on algusest peale ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

Tule vaatama üht Eesti suurimat ja vanimat maakirikut – Võnnu kirikut.Kirik ehitati 1232 - 1236 piiskop Hermanni korraldusel ja on üks vanimaid säilinud ehitisi Eestis. Hoonele ehitati juurde torn 18. saj, ristehitis 19 saj. Altaril on maal "Kristus ristil", mille maalis Peterburi Keiserliku Kunstiakadeema professor Otto F. T. von Möller 1873. Huvitav teada:*Võnnu kiriku orelit (1895) peetakse üheks selgema kõlaga instrumendiks Eestis. *Kirikus on Borodino lahingus langenud aadlimehe R. von Nolckeni monument (P. Triscorni). *Suursugune Võnnu kirik on sobiv paik laulatustalituste jaoks.

EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.