Elva kirik mändide all on koht, kust saab leida rahu, vaikust ja vaimset tuge. Kiriku interjöör on rõhutatult tagasihoidlik. Eriline ja silmapaistev osa selles pühakojas on altarit kaunistav vitraažaken, kus on kujutatud kuningate kummardamist vastsündunud Kristuse ees. See värvilisest klaasist vitraažaken on omaette kunstiteos, mille valgus loob kirikusse hubase atmosfääri palvusteks ja mõtisklusteks.Esimese ilmasõja keerises jäi pühakoja ehitus pooleli. Jumalakoda sai valmis kohaliku rahva jõul 1920. aastal, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal pühitsetud kirikuks.
Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad
Võhandu jõe kaldal asuv Püha Sakariase ja Elisabethi apostliku õigeusu kirik Räpinas on klassitsistlik kolmeosaline pikliku kujuga ehitis. Kirik ehitati aastatel 1829–1833 ja pühitseti aastal 1834. Läänepoolses otsas on kellatorn, ida pool ümarrapsiid. Hoone keskel asub umbtambuuriga kuppel. Ikonostaas ehitati 1832, paljud ikoonid selles maalis Pihkva ikoonimaalija H. Kalinin.Hoone väliskujundus on klassitsistlik, leidub karniise ja rustikat. Sisekujunduses torkab silma lihtne 19. sajandi ikonostaas.Koguduse esimene preester oli Feodorov Anisim preester.Külasta ka kiriku virtuaaltuuri.
EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.
14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!
Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.
EELK Urvaste Püha Urbanuse kirik koos lähedal asuva kalmistuga on üks kaheksast Vana-Võromaa ajaloolisest kihelkonnakeskusest. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Praegune, 1889.aastal pühitsetud kirik, on gooti stiilis kolmelööviline basiilika. Sellest perioodist pärineb ka kogu kiriku sisustus. Kiriku kellad on aastast 1832 ja praegu kasutusel olev vendade Kriisade ehitatud orel 1938.aastast. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud kollase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse.
Tule vaatama üht Eesti suurimat ja vanimat maakirikut – Võnnu kirikut.Kirik ehitati 1232 - 1236 piiskop Hermanni korraldusel ja on üks vanimaid säilinud ehitisi Eestis. Hoonele ehitati juurde torn 18. saj, ristehitis 19 saj. Altaril on maal "Kristus ristil", mille maalis Peterburi Keiserliku Kunstiakadeema professor Otto F. T. von Möller 1873. Huvitav teada:*Võnnu kiriku orelit (1895) peetakse üheks selgema kõlaga instrumendiks Eestis. *Kirikus on Borodino lahingus langenud aadlimehe R. von Nolckeni monument (P. Triscorni). *Suursugune Võnnu kirik on sobiv paik laulatustalituste jaoks.