Karula Maarja kirik

Tartu Püha Luuka kiriku puhul on tegemist nüüdisaegse sakraalhoonega (arhitekt Indrek Allmann), mis asub otse Toomemäe piirkonnas.Huvitav teada:- Tartu Püha Luuka kirik on hinnatud Tartu 2002 parimaks uusehituseks. - Kirik asub krundil, mis kunagi kuulus kuulsale kirurgiaprofessorile Zoege von Manteuffelile.Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.Õhtupalvused kolmapäeviti kell 17.

Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.

Vastseliina vanal kalmistul ehk rahvakeeli sakste surnuaial asub kunagise Vastseliina mõisa kabel, mida rahvasuus kutsutakse ka Liphardtide hauakabeliks. See ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772). Liphardtide, Liivimaa ühe rikkaima aadlisuguvõsa valduses oli kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ning nad valitsesid Vastseliinas järjepidevalt seitse põlve. Peale Vastseliina kuulus selle perekonna liikmetele veel mitmeid mõisaid, sealhulgas ka Raadi mõis. Kasulik teada: Vastseliina mõisa kabel on üks väljapaistvaim varaklassitsistlik maakabel. Vaadeldav ainult väljast.

Kirik on ehitatud maa- ja telliskividest ja valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kiriku juurdeehitus valmis 1995.a. ja kirik renoveeriti.Hea teada: kirik on ilma tornita, sest Vene tsaarivalitsus ei andnud selle ehitamiseks luba.

EELK Vastseliina Katariina kirik pühitseti 1772. a. Aastatel 1899-1901 ehitati suur osa kirikust arhitekt Pohlmanni plaani järgi ümber, pühitsemine toimus novembris 1901. Kirikus on 860 istekohta. 1911. a sai kirik uue oreli, mille valmistajaks olid vennad Kriisad. See on vendade Kriisade esimene, 24 registriga kontsertorel (renoveeriti aastatel 2002-2004). 1922. aastal sai kirik uue altari ja altarimaali (arvatavasti Tartu kunstnik Krüger) Naised Jeesuse haual. Hea teada: Jumalateenistus toimub pühapäeviti algusega kell 12:00. Täpsem info kodulehel teadete all.

Rannus asuv Apostliku Õigeusu Kirik (Rannu õigeusukirik) ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Seetõttu kutsutakse kirikut ka Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirikuks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961 ning hoone võeti kasutusse Rannu sovhoosi laohoonena. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone ning kirikut on varasemalt hea akustika tõttu kasutatud ka kontserdipaigana.Praegu kirikut jumalateenistusteks ei kasutata.

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Shurin. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. koos kammersaaliga.Hea teada: *Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona; *Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.Kirik-kammersaal on kena kontserdipaik linna südames, kus toimuvad eriilmelised sündmused läbi aasta.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!