EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.
Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist.Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.
Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.
Ilmjärve Jumalailmumise kirik on ainuke õigeusu kirik Otepääl, kuid regulaarseid teenistusi siin ei toimu.Esimene õigeusu kirik ehitati Ilmjärvele 1848.a, kuid puidust hoone jäi kogudusele kitsaks ning selle asemele projekteeriti uus (autor Riia arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis).Maa- ja telliskivist ristikujuline ja viie torniga kirik ehitati Ilmjärve kroonumõisa maale 1873.a. Kirikul on kaks suurt, keiser Aleksander II poolt kingitud kella.Vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on kirik arhitektuuriliselt hästi säilinud. 1999. aastast on kirik arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.
Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.
Tartu Kolgata kirik on kaasaegne põneva arhitektuuriga kirik Tartus. Kirik ehitati 1994. aastal arhitekt Raal Kivi projekti järgi ja õnnistati sisse 21. jaanuaril 1995. Peasaali sinistes toonides vitraažaknad on loonud Andrei Lobanov. Rõduga peasaal mahutab u 200 inimest. Avajumalateenistus toimus 10. nov 2013 koos Kolgata koguduse 112. aastapäeva tähistamisega. Kogudus kuulub Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liitu. Eestikeelsed jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11, venekeelsed kell 13.
Jõgeva linnas asub omanäoline veetornist ümberehitatud vaateplatvormiga kirikutorn, mille juures asub ka kogukonnakeskus Kaunite Kunstide Kodu.Kuuekorruselise Jõgeva kirikutorni vaateplatvormist, kuhu pääseb mööda keerdtreppe, paistavad ilusa ilmaga suur osa Jõgeva linnast ja Vooremaa maastik koos selle kõrgeima voore Laiuse mäega. Kaunite Kunstide Kodus toimuvad erinevad sündmused ja kontserdid. Samuti on võimalik tellida ruume erinevateks üritusteks.Jälgige Jõgeva koguduse kodulehe infot, seal ülevaade kirikutorni lahtiolekuaegadest.