Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad
Elva kirik mändide all on koht, kust saab leida rahu, vaikust ja vaimset tuge. Kiriku interjöör on rõhutatult tagasihoidlik. Eriline ja silmapaistev osa selles pühakojas on altarit kaunistav vitraažaken, kus on kujutatud kuningate kummardamist vastsündunud Kristuse ees. See värvilisest klaasist vitraažaken on omaette kunstiteos, mille valgus loob kirikusse hubase atmosfääri palvusteks ja mõtisklusteks.Esimese ilmasõja keerises jäi pühakoja ehitus pooleli. Jumalakoda sai valmis kohaliku rahva jõul 1920. aastal, saades nii esimeseks Eesti Vabariigi ajal pühitsetud kirikuks.
Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.
14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!
Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.
Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921 aastal.Kirikul on tegus liikmeskond, kes käib aktiivselt koos.Jumalateenistus igal pühapäeval kell 11.00.Neljapäeviti kell 19.00 toimub ülistus ja palveõhtu.Igal teisipäeval on palvehommik kell 06.30-07.15.Kirikus toimub tihti teemaõhtuid ja kontserte.Kõik huvilised on oodatud!
Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita - Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil.Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.
Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.