Vastseliina piiskopilinnuse varemed

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.

Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres Valgamaal. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Tervitus, hea kuulaja!Käesolevas loengus tutvustame Otepää linnamäe ajalugu. Saad teada, millal hakati linnamäge esmakordselt kasutama, kes seal elasid ning milline oli nende elu ja tegevus. Kuuled ka Otepää esiletõusust ja selle mitmetest vallutustest nii venelaste kui ka sakslaste poolt, samuti põhjustest, miks koht lõpuks maha jäeti. Loengut saad kuulata peatükkide kaupa või terve tükina, jalutades või pingil istudes. Kuula ja naudi!Loengut esitab arheoloog Ain Mäesalu.Esemed TLÜ arheoloogia teaduskogust.

1540. aastal valminud Uue-Saaluse mõisal oli mitmeid omanikke, esimesena kuulus see Reinhold Salisele, kelle järgi sai mõis ka nime (Neu Salishof). Mõisasüda asus kauni Kavadi järve idakalda kõrgel künkal. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Pärast seda Uue-Saaluse mõis riigistati, maad jagati Vabadussõjast osavõtnutele ja mõisa töölistele, kes elasid mõisas kuni nende oma majade valmimiseni. Hiljem kasutati mõisahoonet rahvapidude korraldamiseks, kahel aastal koolina ning seejärel rahvamajana. Praeguseks on säilinud üksnes varemed.

Rõngu vasallilinnuse varemed asuvad Tartu maakonnas Elva vallas Rõngus ning on üks Lõuna-Eesti põnevamaid keskaegseid mälestisi. Linnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil Tartu piiskopi vasallilinnusena ning see kuulus piiskopkonna kaitsesüsteemi, valvates olulisi teid ja ümbruskonda. Keskaegsel ajal oli tegemist kindlustatud hoonete kompleksiga, mille müüride vahele jäi sisehoov. Linnuses asus ka kabel, mida on allikates mainitud 15. sajandi alguses. Oma tähtsuse kaotas linnus 16. sajandil Liivi sõja käigus, mil see purustati ning jäi varemetesse. Tänapäeval on Rõngu vasallilinnusest säilinud müürijäänused, mis paiknevad looduskaunis Lossimäe pargis. Ala on vabalt ligipääsetav ning sobib hästi jalutuskäikudeks, ajalooga tutvumiseks ja pildistamiseks. Varemed pakuvad huvitavat ajarännakut nii ajaloohuvilistele kui ka peredele, kes soovivad ühendada looduses viibimise ja kultuuripärandi avastamise.