Otepää piiskopilossi varemed

Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres Valgamaal. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.

Helme koduloomuuseumi kõrval asuvad müstilised Helme Püha Neitsi Maarja kiriku varemed, mis jutustavad lugu sajandite pikkusest ajaloost. Arvatavasti 13.–14. sajandil ehitatud kirikut on aja jooksul korduvalt rüüstatud, põletatud ja taas üles ehitatud. Lõpliku hoobi andis II maailmasõda – 1944. aastal tabas kirikut mürsk, mis purustas oreliruumi ja lõhkus torni. Täna seisavad varemed vaikse, väärika mälestusmärgina, kutsudes külastajat aeg maha võtma ja ajalooga ühendust looma. Siin kohtuvad vaikus, ajalugu ja kujutlusvõime. Tule ja koge ise!

1540. aastal valminud Uue-Saaluse mõisal oli mitmeid omanikke, esimesena kuulus see Reinhold Salisele, kelle järgi sai mõis ka nime (Neu Salishof). Mõisasüda asus kauni Kavadi järve idakalda kõrgel künkal. Alates 1843. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Maydellide aadliperekonnale. Pärast seda Uue-Saaluse mõis riigistati, maad jagati Vabadussõjast osavõtnutele ja mõisa töölistele, kes elasid mõisas kuni nende oma majade valmimiseni. Hiljem kasutati mõisahoonet rahvapidude korraldamiseks, kahel aastal koolina ning seejärel rahvamajana. Praeguseks on säilinud üksnes varemed.

Tartu linna piiril asuva mõisa hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil see paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtutega. Mõis kuulus tol ajal von Liphartide perele.Mõisa peahoone hävis 1944. a pommitamise tagajärjel. Mõisapark koos peahoone varemega ja väravahoonega on arvatud riiklike kultuurimälestiste hulka.Ala moodustab eriilmelise kompleksi: ühelt poolt suurejooneline mõisakompleks, teisalt kõrvalhoonetesse ehitatud ERM-i puiduhoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Kompleksi keskel on looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.

Otepää linnamägi esindab ühte Lõuna-Eesti avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse just looduspuhkuse huvilistele. Tule valluta umbes 13 000 a. vanuse Otepää linnamäe tipp ja heida pilk Otepää linnale ning seda ümbritsevale loodusele. Siin saad pidada piknikku, näha 1224.a. piiskop Hermani rajatud kivilinnuse varemeid ja uurida Eesti muinaslinnuste kaarti.11. saj. oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants ja linnamäel asus Muinas-Eesti üks tugevamaid linnuseid. Siit on leitud ka teadaolevalt vanim tulirelv Euroopas ja muistne sõjapasun. Tule avasta muinaseestlaste ajalugu!

Tervitus, hea kuulaja!Käesolevas loengus tutvustame Otepää linnamäe ajalugu. Saad teada, millal hakati linnamäge esmakordselt kasutama, kes seal elasid ning milline oli nende elu ja tegevus. Kuuled ka Otepää esiletõusust ja selle mitmetest vallutustest nii venelaste kui ka sakslaste poolt, samuti põhjustest, miks koht lõpuks maha jäeti. Loengut saad kuulata peatükkide kaupa või terve tükina, jalutades või pingil istudes. Kuula ja naudi!Loengut esitab arheoloog Ain Mäesalu.Esemed TLÜ arheoloogia teaduskogust.

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Vastseliina piiskopilinnus on üks avastamist väärt paik Lõuna- Eestis, kus kohtuvad 14. sajandi linnusevaremed, pühapaik, interaktiivsed tegevused ning huvitav ajalugu. Keskajal oli linnus kuulus palverännu sihtpunkt: paavst Innocentius VI käsul said linnusekabeli imettegevat risti näinud palverändurid 1 aasta ja 40 päeva ulatuses vabastust neile peale pandud meeleparandus tegevustest. Põhjasõjas linnus purustati Peeter I vägede poolt ning sellest on säilinud vaid varemed. Palverändurite pühapaika kunagise kiriku varemetel tähistab suur rist, pingid ja vaimuliku muusikaga heli-installatsioon. Linnuses saab tänapäeval külastada ka Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskust ja piiskopilinnuse palverännumaja. Linnuse varemeid, pühapaika ning elamuskeskust saab külastada nii omapäi kui ettetellimisel ka koos giidiga. Samuti pakutakse kunagises Piiri kõrtsis ka kehakinnitust ning gruppidele keskaegseid pidusööke.