Tartu Raekoda

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.

Hugo Treffner (1845-1912) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest. Hugo Treffneri auks püstitatud monument asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Hugo Treffneri haud on Tartus, Uus- Jaani kalmistul.

Linoollõige on üks lihtsamaid klassikalisi graafikatehnikaid, kus trükivorm lõigatakse käsitsi linoleumist välja. Töötoas valmistab iga osaleja endale oma kavandi järgi linoollõiketehnikas trükiplaadi (10x15 cm), millega kõigepealt trükitakse puhtad reljeefsed pimetrükis pildid ja seejärel värvitrükis pildid.Ettevalmistamiseks on hea oma kavand juba läbi mõelda või otsida internetist mõni pilt, mida lõigata. NB! kujutis peaks olema tugevate kontrastide ja selgete joontega, näiteks must-valge, sest linoollõikega ei saa trükkida sujuvaid värviüleminekuid.

Karlova on Tartu miljööväärtuslik linnaosa, mis lummab külalisi oma boheemlasliku atmosfääriga. Tartus Karlova linnaosas leidub ajaloolisi puitmaju, avastamist väärt salahoove, kohalike seas armastatud omanäolisi kohvikuid, Tartule omast rohelust ning mitmekesist tänavakunsti. Karlova südames asuvad mitmed kogukonna jaoks olulised paigad – hubane Karlova Kohv, populaarne kohtumispaik Barlova baar ning rahulikumaks ajaveetmiseks sobiv Karlova sadama ümbrus Emajõe ääres. Linnaosa sai alguse 19.–20. sajandil Karlova mõisa maadele rajatud majadest, millest on kujunenud tänane omanäoline elukeskkond. Vanima asustusega on Kalevi tänava algusosa, mis pärineb juba 18. sajandist ja erineb arhitektuuriliselt ülejäänud piirkonnast. Kevaditi toimuvad Karlova päevad, mille raames saab linnaosaga läbi mitmekesiste sündmuste ja avatud hoovide veelgi paremini tutvuda. Giidiga jalutades avaneb Karlova peidetud pool ja boheemlaslik puitmajade ajalooline võlu. Rohkem infot leiab Tartu Giidide kodulehelt.

Monument kujutab endast graniidist arvu 100 000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele.Skulptuurigrupi autor on Mare Mikof ja see valmis 1977. aastal.

Sul on hea võimalus avastada ajaloolist Maarjamõisa linnaosa virtuaalselt.Võta nutitelefon, lae alla tasuta Actionboundi app, skänni siit lehelt QR-kood ning juba avanebki Sulle ligikaudu 3 km pikkune 11 punktist koosnev jalutuskäik ajalukku.Tuuril juhatab sind õigetesse kohtadesse telefonirakenduse kompassinooleke. Igas peatuspaigas saad vastata põnevatele küsimustele ja saad teada huvitavaid ajaloolisi fakte objektide või kohaga seotud isikute kohta.Head jalutamist!

Ajalooline ja romantiline Elva vaksalihoone, mis rajati 1889. aastal, pani aluse linna sünnile ja arengule. Tänu raudtee ja jaamahoone valmimisele kujunes Elvast populaarne suvituskoht, meelitades siia rohkelt puhkajaid. Elva südames asuv jaamahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning selle kaunis fassaad on iseloomulik 19. sajandi jaamahoonetele. Arhitektuurilise väärtuse tõttu on hoone muinsuskaitse all. Vanaaegne jaamahoone, puidust detailid ja põnev ajalugu loovad mõnusa tausta nii fotograafiahuvilistele kui ka neile, keda paeluvad arhitektuur ja ajalugu. Rongi või bussi oodates saab hubases ootesaalis sirvida elavat raamatukogu, teha kaugtööd või nautida kuuma jooki. Vaksalihoones tegutseb ka kohvik A la Ain, mis pakub maitseid eri maailma paikadest. Jaamahoone ees asub 2017. aastal kogukonna toetusel taastatud purskkaev. Tegemist on samasuguse purskkaevuga, mis rajati sinna juba 1926. aastal ja mis oli 20. sajandil üks Elva sümboleid.

Ööklubi Võhandu asub Räpina kesklinnas. Klubis on tantsusaal koos rõdu, suure lava ja baariletiga ning eraldi piljardilauaga ruum.Ööklubis Võhandu kõlavad nii kaasaegsed kui ka retrohitid ning toimuvad erinevad teemaüritused. Samuti astuvad klubi laval üles tuntud Eesti artistid. Samas hoones asub ka Räpina kuulsaim pubi Võhandu Keller.