Akrüüli valamise töötuba - parim viis ühendada kunst ja meelelahutus! Külastajad saavad Aparaaditehases asuvas Paintbar Stuudios samaaegselt kunstialase kiirkoolituse ja võimaluse nautida üksteise seltsi. Külalised valmistavad iseseisvalt või koos juhendajatega omanäolised maalid, mille võib endaga mälestuseks kaasa võtta. Paintbari töötoad sobivad kõigile huvilistele, eelnev kunstialane kogemus pole vajalik.Valikus on nii pintsli ja värvidega hullamist kui ka akrüülivalamise töötubasid. Soovi korral katame laua suupistete ja joogipoolisega. Rohkem infot Paintbarshopi töötubade kohta.
KODAS kaasaegne tootmis-, kaugtöö- ja külastuskeskus asub Valgjärvel, Otepää kõrgustiku maaliliste kuplite vahel. Meie õunaaedades kasvab 9000 õunapuud, mille viljadest valmistame rahvusvaheliselt tunnustatud käsitöösiidreid, vahuveine ning alkoholivabu jooke.Meie juures saad oma silmaga näha teekonda, kuidas õun puu otsast pudelisse saab.1,5 tundi kestva tehasetuuri käigus külastad tootmishoonet, tutvud jookide põneva maailmaga ning seejärel saad pudelisse pandut ka degusteerida.KODAS Restoran pakub põnevaid maitseelamusi ning suvehooajal korraldame vabaõhukontserte armastatud esinejatega.
Pühajõgi on Võhandu jõe osa, mis jääb Võru linnast ülespoole. Seda lõiku on senini vähe sõidetud. Nüüd on see puhastatud ja ootab teid avastama!Kanuumatk kulgeb mööda selgeveelist ja väikeste kärestike poolest rikast jõge Jõgeharast Vagula järve Võru läheduses. Soovi korral võib Vagula ületada põigata Tamula järve. Tamula kaldal asub Võru linn. Võrus võib varusid täiendada ja jätkata kanuumatka Võhandut pidi allavoolu.
Hummuli terviserajal matkates saab igaüks tunda, kuidas ta muutub loodusega justkui üheks - vaikus, rahu ja looduse hääled kutsuvad igakord ikka ja jälle tagasi.Rada saab alguse Hummuli mõisakooli juurest, möödudes staadionist ning kulgedes mööda pikka tammealleed Väike-Emajõeni.Terviserajale jäävad jõulinnak, disc-golfi rajad, lõkkekoht pikniku pidamiseks ja paadisild, millel hea kalastada. Hummuli terviserada saab läbida kõndides, tervisejooksu tehes, jalgrattaga sõites või talvisel ajal suusatades. Külastaja saab valida kas 2,2 või 2,8 km pikkuse raja, mis on kaetud enamjaolt multšiga.
Kuidas lehm piima lüpsirobotile annab ja piimast juust saab? Kuidas valmib maailma parim Eesti juust? Seda näeb Andre Farmis Tartumaa piiril. Anname ka Mummukestele leiba, teeme vasikatele pai ja maitseme tooteid meie talupoes. Tänane farm on siin tegutsenud alates 1999. aastast, aga meie ajalugu ulatub juba vaarisade aega. Farmis elab ja toimetab 180 lüpsilehma ja sama palju noorloomi. Võimalus osaleda Juustukoolis ehk giidituuris, et tutvuda juustude ja eluoluga. Meie juustud on pälvinud mitmeid saavutusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!
Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli Vene väejuht ja kindralfeldmarssal. Barclay de Tolly (venepäraselt Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly) põlvnes balti aadli päritolu perekonnast. Barclay de Tolly paistis andekuse ja vaprusega silma Vene väejuhina mitmetes lahingutes ning teda on autasustatud 14 kõrgema ordeniga. Barclay de Tollyle on antud I järgu Georgi rist, krahvi tiitel, kindralfeldmarssali auaste ja vürstitiitel. Monument on rajatud 1849. Autorid V. Demut-Malinovski ja A. Stsedrin. Barclay de Tolly on maetud perekonna hauakambrisse Jõgevestel.
Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. a, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte, peamiseks tegevusalaks teraviljakasvatus.1970. a alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Kompleksis on lehtla, külakiik, hobusetallid.