Barclay de Tolly monument

Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801–04.08.1822) oli eesti kirjanik, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.Ta õppis 1819–20 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas ja nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära japidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.Petersoni meenutavad Toomemäel asuv pronksmonument, mis valmis 1983, autoriteks J. Soans ja A. Murdmaa, ning temanimeline gümnaasium Tartus.Kirjaniku sünnipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva.Põnev on ka fakt, et Peterson kõndis üle 200 aasta tagasi rahanappuse tõttu jalgsi Tartust Riiga.

Tartu südalinnas asub Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja "Kalevipoja" autor Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) monument. See ajalooline monument on ideaalne koht igaühele, kes soovib sügavamalt mõista Eesti kirjanduslugu ja kultuuripärandit. Monument asub kaunilt kujundatud pargis, pakkudes külastajatele võimalust nautida rahulikku keskkonda, samal ajal tutvudes Eesti kõige olulisema kirjanikuga. Avastage Kreutzwaldi monument, et tunnetada Eesti kõige olulisema kirjaniku kunstilist ja ajaloolist tähtsust.

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Tartus Kassitoome orus asub Lauri Kettuse monument, mis on pühendatud ühele olulisemale Eesti keele ja läänemeresoome keelte uurijale. Soome keeleteadlane ja estofiil Lauri Kettunen (1885–1963) oli Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte õppetooli esimene professor ning Emakeele Seltsi asutaja ja esimene esimees. Kettuneni tegevus mõjutas oluliselt eesti kirjakeele kujunemist, keelekorralduse arengut ning Eesti ja Soome kultuurisidemeid. Tema panus ulatub teadustööst laiemale ühiskondlikule mõjule, sealhulgas Vabadussõja aegsetele sündmustele ja Eesti riigikeele staatuse tugevdamisele. Kassitoome pargialale paigaldatud pronksskulptuuri autor on Elo Liiv. Teos kujutab Kettust liikumises soome kelguga, kaasas tema teosed, ning on kaetud läänemeresoome keelte sõnade ja tekstifragmentidega. Mälestusmärk seob teadlase elutöö Tartu ajaloolise ülikoolilinna ja Kassitoome loodusliku keskkonnaga.

Villem Reiman (1861- 1917) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Reiman (Willem Kreimann) oli üks esimesi eestlastest ajaloo-ja kirjandusuurijaid ning kaitses emakeelt nii saksastamise kui venestamise eest.1931. aastal paigaldati Toomemäele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, mis hävis 1950. aastal. Praegu Toomemäel asuv monument on loodud 29. juunil 2004. Monumendi autor on Mati Varik.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.