Villem Reimani monument

Hugo Treffner (1845-1912) oli Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Tema nime kannab Tartus endiselt tegutsev gümnaasium (Nõukogude ajal Tartu 1. Keskkool), mille seinal Rüütli tänaval on ka esimese koolidirektori Treffneri bareljeef. Treffneri kooli peetakse üheks Eesti eliitkoolidest. Hugo Treffneri auks püstitatud monument asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Ausammas avati 25. mail 1997. Hugo Treffneri haud on Tartus, Uus- Jaani kalmistul.

Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

Võru linna kalmistule on maetud Eesti Vabadussõjas langenud võitlejad.Vabadussõda algas 1918. aasta novembris Nõukogude Venemaa kallaletungiga Eesti Vabariigile ja lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega. Nõukogude okupatsiooni ajal monument hävitati. 1987. aastal alustas Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn Nr 1 Vabadussõjas langenute haudade korrastamist ning 23. juunil 1988. aastal mälestussammas avati taas.

Paju mõisa lähistel toimus 31.jaanuaril 1919.a. Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75.aastapäeval 30.01.1994.a.Hea teada:*mälestusmärgi avas Eesti Vabariigi president Lennart Meri;*lahingus langenud Põhja Poegadele on püstitatud mälestustahvel Valga Jaani kiriku seinale.

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.

26. mail 1935. aastal avati Missos mälestussammas, millega austati Vabadussõjas langenute mälestust ning jäädvustati 1. ratsapolgu lahingutegevus Vabadussõjas. 1945. aastal sammas õhiti.Taastatud mälestussammas avati uuesti 27.08.1989. a. Maakividest laotud alusele asetatud graniitsammas on 2,5 m kõrgune. Selle esiküljel on ratsarügemendi embleem ning tekst "Siin võitles Vabadussõjas I ratsapolk 19.IV.1919." Mälestussamba ees asuvad graniittahvlid kuue lahingus langenute nimedega.Huvitav teada: vaid mõne sammu kaugusel Vabadussõja monumendist asub Teise maailmasõja mälestusmärk.