Hugo Treffneri monument

Vanemuise Teatri nõlval seisab läbi aegade ühe tunnustatuima eesti sümfonisti Eduard Tubina skulptuur (autorid A. Vahtrapuu, V. Valk; heliinstallatsioonid loonud Louis Dandrel). Tule vaata, kuidas tuntud eesti helilooja ja dirigent juhatab kujuteldavat orkestrit ning kuula helisiinstallatsioone Eduard Tubina loomingust.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. 1817. aastast oli Königsbergis zooloogia ja anatoomia professor. Peterburi ajajärgul tegeles ta antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta samuti Tartus, kus kirjutas oma 3-köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta 1869.a valiti. Karl Ernst von Baeri kuju valmis 1886.a., autoriks oli M. Opeku.

1562. aastal anti Walk (praeguse Valga vana nimetus) koos muu Liivimaaga Liivi sõja vaherahulepinguga Poolale. Valga linnaõigused kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584. aastal lähtudes oma kolonialiseerimispoliitikast. Kuningas oli seda meelt, et Liivimaale tuleks katoliiklastest uusasukatele (talupoegadele, käsitöölistele, kaupmeestele) anda pärisomanduseks maad ning tugevdada ka seeläbi liivimaal katoliiklust.Seetõttu on Valga Kesk tänava alleel Stefan Batoryle pühendatud mälestusmärk, mis valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Villem Reiman (1861- 1917) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, kes kirikuõpetajana, kultuuri- ja ühiskonnategelasena võitles eesti rahva iseseisvuse eest.Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Reiman (Willem Kreimann) oli üks esimesi eestlastest ajaloo-ja kirjandusuurijaid ning kaitses emakeelt nii saksastamise kui venestamise eest.1931. aastal paigaldati Toomemäele Amandus Adamsoni loodud Reimani kuju, mis hävis 1950. aastal. Praegu Toomemäel asuv monument on loodud 29. juunil 2004. Monumendi autor on Mati Varik.

N. Pirogov oli eksperimentaalkirurgia, topograafilise anatoomia ja välikirurgia rajaja. Tema tööde kaudu levis Tartu kirurgia kuulsus üle kogu Venemaa ja väljaspool Venemaad.Tartus õppinud ja professoriks saanud arstiteadlasele pühendatud monument valmis 1952. aastal. Monumendi autoriteks olid J. Raudsepp, A. Mölder, P. Tarvas ja A. Volberg. Nikolai Pirogovi monument asub Pirogovi pargis.

Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.

Võru linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses ning esimest korda on see selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson. Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda. Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju.