• Kultuur ja ajalugu
  • Kunst ja disain
  • Monumendid

Karl Ernst von Baeri monument

Lossi tn 15b, Tartu linn, Tartu maakond, 51003

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 – 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. 1817. aastast oli Königsbergis zooloogia ja anatoomia professor. Peterburi ajajärgul tegeles ta antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta samuti Tartus, kus kirjutas oma 3-köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta 1869.a valiti. Karl Ernst von Baeri kuju valmis 1886.a., autoriks oli M. Opeku.

Vaata lisaks

  • Monumendid

Kreutzwaldi mälestussammas ja park Tamula kaldal

Võru linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses ning esimest korda on see selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson. Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda. Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju.

  • Monumendid

Petserimaa Vabadussammas

Petserimaa Vabadussamba platsil Värskas seisab Petserimaal Vabadussõjas langenute mälestussammas. Kujur Roman Haavamägi kavandatud monument pidi kerkima Petseri linna südamesse 1940. aasta suvel, kuid alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi ettevõtmine pooleli. Alles 80 aastat hiljem, 20. juulil 2020, avati taastatud sammas siin Setomaal. Sõdurikuju on fotode alusel modelleerinud ja graniidis jäädvustanud kujur Tiiu Kirsipuu.Petserimaa Vabadussambaga jäädvustatakse ajaloolise Petserimaa pinnal Vabadussõjas langenud ligi 350 Eesti sõjamehe mälestus ning Tartu rahulepingu tähtsus setode jaoks.

  • Monumendid

Kristjan Jaak Petersoni monument

Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801–04.08.1822) oli eesti kirjanik, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.Ta õppis 1819–20 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas ja nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära japidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.Petersoni meenutavad Toomemäel asuv pronksmonument, mis valmis 1983, autoriteks J. Soans ja A. Murdmaa, ning temanimeline gümnaasium Tartus.Kirjaniku sünnipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva.Põnev on ka fakt, et Peterson kõndis üle 200 aasta tagasi rahanappuse tõttu jalgsi Tartust Riiga.

  • Monumendid

Vabadussõja mälestussammas Rõuges

Vabadussõjas langenud 200 rõugelase mälestuseks püstitati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedale kunstnik Voldemar Melliku poolt modelleeritud mälestussammas. Samba esiküljel on kivisse raiutud tekst: "1918–1920. Au langenuile! Tänulik Rõuge kihelkond". 1945. aastal õhkisid ausamba enamlased ja mälestussammas kaevati samba lähedale maasse. Kohalik kunstnik Aksel Ollmann kaevas pronksmehe öösel maa seest välja ning mattis oma talu õue. 1988. aasta suvel kaevati see välja ja taasavati 30. oktoobril.Vabadussõja mälestussamba kõrval on mälestusmärk Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele.

  • Monumendid

Johann Karl Simon Morgenstern monument

Avasta Tartu Ülikooli rikast ajalugu Johann Karl Simon Morgensterni mälestussamba juures, mis asub ülikooli territooriumil. Morgenstern, tuntud kui elokventsuse, klassikalise filoloogia, esteetika ning kirjandus- ja kunstiajaloo professor, oli üks ülikooli raamatukogu rajajatest ja selle esimene direktor. Lisaks asutas ta 1803. aastal Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Mälestussammas on austusavaldus tema panusele hariduse ja kultuuri arengusse. Külastades seda ajaloolist monumenti, saate süveneda teadmiste ja kultuuripärandi maailma, mis on kujundanud tänapäeva Tartu.

  • Monumendid

Friedrich Georg Wilhelm Struve monument

1969. a avatud Struve monument on pühendatud endisele Tartu tähetorni direktorile Fr.G.W Struvele (15.04.1793 – 23.11.1864), kes oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Tema eestvedamisel toimus 1816 –1855 meridiaanikaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli määrata kindlaks maakera kuju ja suurus.Monument on oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos, mis kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse. Skulptuuri alumine osa lähtub päikesekellast ja ülemine osa liivakellast. Monumendi autorid Olav Männi ja Udo Ivask. Täheteadlast meenutavad Tartus Struve-nimeline tänav ja geodeetiline kaar.