Jakob Hurda monument Otepääl

Vanemuise Teatri nõlval kohtud ühe Eesti muusika suurkuju – helilooja ja dirigendi Eduard Tubinaga (1905–1982). Tema monument ei ole pelgalt skulptuur, vaid paik, kus Eesti muusika ajalugu saab kuulata ja kogeda. Tubin seisab orkestrit juhatava dirigendina, justkui oleks kontsert alles algamas. Skulptuuri autorid on Aivar Vahtrapuu ja Villu Valk ning teose juurde kuuluva heliinstallatsiooni on loonud prantsuse helikunstnik Louis Dandrel. Astu lähemale ja vaata, kuidas pronksist dirigent juhatab kujuteldavat orkestrit. Kuula samal ajal helimaastikke Eduard Tubina loomingust – tema sümfooniatest ja muusikast inspireeritud helisid, mis seovad paiga, skulptuuri ja helilooja loomingu üheks tervikuks. Tubin on üks Eesti 20. sajandi olulisemaid heliloojaid, kelle muusika kõlab tänapäevalgi nii Eestis kui ka maailma kontserdisaalides.

Legendaarse Eesti riigimehe ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni monument valmis 1999. a. Kuju autorid on Mati Karmin ja Tiit Trummal. Jaan Tõnisson oli legendaarne riigimees ja ajakirjanik, kes aastatel 1919-1920 oli peaminister, aastatel 1927-1928 ja 1933 riigivanem, aastatel 1896-1930 Postimehe omanik ja 1896-1935 Postimehe peatoimetaja. Aastast 1939 oli Tõnisson Tartu linna aukodanik.

Võru linnapark on selles kohas Tamula kaldal asjunud juba 19.saj. alguses ning esimest korda on see selgelt välja joonestatud 1842.a linnaplaanil. Väärika ajalooga kaitsealuses pargis asuv mäletussammas Dr. Fr. R. Kreutzwaldile avati 1926.a. Skulptor Amandus Adamson. Peale Fr.R. Kreutzwaldi monumendi on pargis väike kõlakoda, palju pinke ja hea valgustus. Tamula järvest tüki maad kõrgemal asuvast pargist viivad trepid alla rannapromenaadile ja supelranda. Pargi lahutamatuks osaks on Katariina allee, kus on Võru linna rajaja, Katariina II pronkskuju. Kreutzwaldi pargis on ligipääsetav rada.

Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. Alates 1817. aastast töötas Baer Königsbergis zooloogia ja anatoomia professorina. Hiljem Peterburis tegeles ta mitmete teadusvaldkondadega, sealhulgas antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta Tartus, kus kirjutas oma kolme köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales aktiivselt Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta valiti 1869. aastal. Tartu kesklinnas Toomemäel asuv Karl Ernst von Baeri mälestusmonument valmis 1886. aastal ning selle autor on M. Opeku.

Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.

Eesti Ema monument väärtustab Eesti naist emana, väljendab tänutunnet ning meie rahva kestmajäämist. Monument avati 26. juunil 2010.a. Eesti Ema monumendi idee autor ja rajamise eestvõtja oli kuldsete kätega mees, eestlaste küüditamismälestuste kirjapanija ning mitme mälestusteraamatu autor Hans Sissas (1933-2012).Monument on valmistatud Udmurtiast toodud kivist. Kõrgus 3,6 meetrit ning kaalub ligikaudu 6 tonni.Huvitav teada: Kavandi autorid on kunstnikud-skulptorid Ilme ja Riho Kuld ning selle raiusid välja skulptorid-kiviraidurid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus.

Rahvaste monument on Tartu vanim monument – väike, kuid põneva ja sünge looga paik Toomemäel. Ülikooli peahoone rajamisel endise Maarja kiriku kohale leiti kiriku põranda alt ja selle kõrval asunud surnuaialt inimluid. Need maeti 1806. aastal ümber Toomeorgu Vallikraavi tänava äärde. Viis aastat hiljem, 1811. aastal, püstitati siia arhitekt J. W. Krause jooniste järgi väike nelinurkne monument, mis on inspireeritud Väike-Aasia Lüükia hauamonumentidest. Rahvaste monument meenutab, et Tartu ajalugu ei koosne üksnes ülikoolist ja uhketest hoonetest – linna kihid ulatuvad palju sügavamale. 1985. aastal leiti ülikooli peahoone keldritest arheoloogilistel kaevamistel taas inimluid. Ka need maeti monumendi juurde ühishauda. Peatu hetkeks, vaata monumenti lähemalt ja mõtle, kui palju sajandeid ning lugusid võib peituda ühe väikese paiga all.

Tartu südalinnas asub Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja "Kalevipoja" autor Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) monument. See ajalooline monument on ideaalne koht igaühele, kes soovib sügavamalt mõista Eesti kirjanduslugu ja kultuuripärandit. Monument asub kaunilt kujundatud pargis, pakkudes külastajatele võimalust nautida rahulikku keskkonda, samal ajal tutvudes Eesti kõige olulisema kirjanikuga. Avastage Kreutzwaldi monument, et tunnetada Eesti kõige olulisema kirjaniku kunstilist ja ajaloolist tähtsust.