Jakob Hurt (22.07.1839–13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning üks Eesti rahvusliku liikumise olulisemaid tegelasi. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust ning sai 1865. aastal teoloogiakandidaadi kraadi. 1886. aastal kaitses ta Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Jakob Hurt pühendas suure osa oma elust eesti rahvaluule kogumisele ja uurimisele. Tema eestvedamisel koguti kokku tohutu hulk rahvaluulet, rahvalaule, muistendeid, vanasõnu ja muud pärimust. Tänu Hurda tööle on säilinud väärtuslik osa Eesti vaimsest kultuuripärandist, mida saame tundma õppida ka tänapäeval. Hurt osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumise suurüritustel ning tema kuulus üleskutse „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult“ on saanud Eesti kultuuriloos sümboolse tähenduse. Jakob Hurda monument valmis 1994. aastal ning selle autorid on Jaak Soans ja Rein Tomingas. Jakob Hurda monument asub Tartus Vanemuise pargis.
Fr. R. Faehlmanni mälestussammas – hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst. Avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930. a. Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) oli eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Rakvere kreiskoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Ta tegutses Vanas Anatoomikumis. Oli ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana farmakoloogia- ja retseptuurikursust.
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801–04.08.1822) oli eesti kirjanik, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse loojaks.Ta õppis 1819–20 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas ja nimetas end maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära japidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.Petersoni meenutavad Toomemäel asuv pronksmonument, mis valmis 1983, autoriteks J. Soans ja A. Murdmaa, ning temanimeline gümnaasium Tartus.Kirjaniku sünnipäeval, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva.Põnev on ka fakt, et Peterson kõndis üle 200 aasta tagasi rahanappuse tõttu jalgsi Tartust Riiga.
Otepää Maarja luteri kiriku esisel künkal asuv mälestussammas Vabadussõjas langenuile on tähelepanuväärne selle poolest, et oli 30 aastat maapõues peidus. Pärast renoveerimist avati mälestusmärk 1989. a. Säilinud oli mälestussamba ülemine osa pealdisega “AU LANGENUILE” ja 22 nime. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Metallehistööd valmisid skulptor Jüri Ojaveri eestvõtmisel. Hea teada: Esialgse mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult esimest korda 10. juunil 1928.a.
Vanemuise Teatri nõlval seisab läbi aegade ühe tunnustatuima eesti sümfonisti Eduard Tubina skulptuur (autorid A. Vahtrapuu, V. Valk; heliinstallatsioonid loonud Louis Dandrel). Tule vaata, kuidas tuntud eesti helilooja ja dirigent juhatab kujuteldavat orkestrit ning kuula helisiinstallatsioone Eduard Tubina loomingust.
Karl Ernst von Baer oli loodusteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. Ta õppis Tartus aastatel 1810 - 1811 arstiteadust ja sai siin doktorikraadi. Alates 1817. aastast töötas Baer Königsbergis zooloogia ja anatoomia professorina. Hiljem Peterburis tegeles ta mitmete teadusvaldkondadega, sealhulgas antropoloogia, geograafia ja ihtüoloogiaga. Oma elu viimased aastad 1867-1876 veetis ta Tartus, kus kirjutas oma kolme köitelise artiklite ja kõnede kogu ning osales aktiivselt Loodusuurijate Seltsi tegevuses, mille presidendiks ta valiti 1869. aastal. Tartu kesklinnas Toomemäel asuv Karl Ernst von Baeri mälestusmonument valmis 1886. aastal ning selle autor on M. Opeku.
Parvlaeva Estonia katastroof on suurima hukkunute arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Laev uppus 28. septembril 1994. aastal liinireisil Tallinnast Stockholmi ja õnnetus viis endaga 852 hukkunus seas kaasa ka 17 võrulast, kes olid teel Rootsis asuvasse sõpruslinna Landskronasse. Võru keskväljakule, Katariina kiriku kõrvale, püsitati selle kuva sündmuse meenutamiseks mustast graniidist emotsionaalselt mõjus mälestusmärk (autor skulptor Mati Karmin). Mälestusmärgil on kujutatud palveks kokku pandud käed, mis palvetavad, et sellist õnnetust enam iialgi ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on Võrust pärit hukkunute nimed.
Valga, kui pika ajalooga aga väikese ajaloolisel Liivimaal asuva linnakese, arengus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Esimene rong Tartust Riiga sõitis 1888 ja siis kestis reis 12 tundi (täna kestab see reis alla 4 tunni). 1889 sai Valgast II klassi raudteejaam ning samal aastal valmis siin ka jaamahoone Walk, mis paraku sõjas hävis ning mille asemal on nüüd uus, 1949.a. valminud jaamahoone. Valga oli Tartu-Valga haruteel oluline sõlm tänu töökodadele ja põhidepoole, mis kujunesid linna suurimateks tööstusettevõteteks. Hea teada:*Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949. aastal Sormovo laevatehases ja kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis;*Riia-Pihkva raudtee ametlik avamine toimus 22.juulil 1889.a. Pihkvas.